Kollane uriin
Kirjeldus
Kollane uriin on urine kollakas värvus, mis on normaalse urineerimise osa, kuid selle toon ja intensiivsus võivad näidata organismi hüdratatsiooni taset või viidata teatud terviseprobleemidele.
Uriini värvust määravad peamiselt urobiliinogeenid – pigmentid, mis tekeb hemoglobiini lagunemisel. Normaalses olukorras on uriin heledast kollasest kuni merevaigu värvi, mis sõltub selle kontsentratsioonist. Kõrge kontsentratsiooniga (vedelikupuudus) uriin on tumedam kollane, lahjendatud (suurem vedelikutarbimine) on peaaegu värvitu. Urini värvust võivad mõjutada ka söödud toidud (nt porgand, marineeritud toidud), teatud vitamiinid (eriti B-rühma) ja ravimid.
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus): See on kõige tavalisem põhjus. Kui te ei joo piisavalt vedelikku, muutub uriin kontsentreeritumaks ja tumedamalt kollaseks.
- Toit: Mõned toiduained (nt porgand, porgandimahl, marineeritud punapeet) võivad ajutiselt muuta uriini värvi eredamaks kollaseks või isegi oranžikaks.
- Vitamiinid: B2-vitamiin (riboflaviin) ja multivitamiinpreparaadid annavad uriinile eredalt kollase või rohelis-kollase varjundi.
- Mõned ravimid: Näiteks antibiootik nitrofurantoiin või ravim dapson võivad uriini kollaseks värvida.
- Kureda- või sapipõieprobleemid: Kui uriin on väga tumeda, oranži või pruunika varjundiga kollane, võib see viidata sapipigmentide kuhjumisele veres, mis on seotud maksa-, sapiteede või kusepõie probleemidega.
- Kuse- või neeruinfektsioon: Mõned infektsioonid võivad uriini muuta hapuks ja tekitada sellele tumedama värvi.
- Neerufunktsiooni häired: Neerude halvenenud töö võib põhjustada ainete kuhjumist organismis, mis võivad uriini värvi mõjutada.
- Metaboolsed häired: Näiteks tiisikus (neerukivide tõttu uriini küllastatus kaltsiumiga) või teised ainevahetushaigused.
1. Suurendage vedeliku tarbimist: Joo palju puhast vett. Kui uriin muutub heledamaks, on see hea märk hüdratatsiooni paranenemisest. 2. Jälgige toidulauda: Pea meeles, kas oled söönud toitu, mis võivad uriini värvi muuta. Lõpeta nende söömine ja vaata, kas värvus normaliseerub 1-2 päeva jooksul. 3. Analüüsige ravimeid: Kontrolli oma ravimite kõrvaltoimeid – kas need võivad põhjustada uriini värvuse muutust? Ärge lõpetage retseptiravimeid ilma arsti nõusolekuta. 4. Puhka: Väsimus ja stress võivad kaudselt mõjutada ainevahetust ja vedelikubilansi. 5. Kui muutused on ainult värvuses ja puuduvad muud sümptomid (valu, palavik), jälgi olukorda 2-3 päeva. Kui värvus ei parane või muutub veel tumedamaks, konsulteeri perearstiga.
- Uriin on väga tumepruun, teekarva või verestav – see võib viidata maksakahjustusele või teisele tõsisele haigusele.
- Kõrge kehatemperatuur (palavik) koos kollase uriini ja seljajoone-/küljevaluga.
- Pidev või tugev valu kõhu, selja või külje piirkonnas.
- Sagedane uriinieritus koos põletikuga, eriti kui on ka palavikku.
- Nahakollasus (nt silmade valged osad muutuvad kollaseks) või väljaheite (roe) muutumine heleks.
- Äge jõudluslangus, uimasus või teadvuse muutused.
- Vedeliku joomisest hoolimata uriin jääb väga tumedaks ja seda eritub väga vähe.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.