Kohalik sügele
Kirjeldus
Kohalik sügele on tüüpiline, ebamugav tundmus, mis esineb kindlas keha piirkonnas ning kutsub esile soovi kratsida.
Kohalik sügele (pruritus) on vastus nahkärritusele või närvisüsteemi erutusele. See tekib siis, kui nahas asuvad närvikiud on ärritatud ja saadavad ajju signaali, mis tõlgendatakse sügelena. Sügele on kaitsemehhanism, mis hoiatab nahakahjustuse eest. Krooniline või tugev sügele võib olla seotud histamiini ja teiste põletikuliste ühendite vabanemisega naha piirkonnas. Sügeluse intensiivsus sõltub põhjusest ja isiklikust tundlikkusest.
- Kuiv nahk (eriti talvel või vähese õhuniiskuse korral).
- Mõnede kangaste (nt vill, sünteetika) kokkupuude nahaga.
- Pesu- või ilutoodete, nagu seebid, šampoonid või kreemid, põletikuline reaktsioon.
- Kerge päikesepõletus või nahakahjustus.
- Putukate hammustused (sääsed, puugid).
- Stress ja ärevus, mis võivad sügelust esile kutsuda.
- Rasedus või hormonaalsed muutused, mis võivad põhjustada sügelust kõhu või rinna piirkonnas.
- Nahahaigused: ekseem, psoriaas, urtikaaria (nõgeselihasus).
- Allergilised reaktsioonid toidule, ravimitele või kemikaalidele.
- Nakkushaigused: tuulerõuged, lehter, seenevähud (nt atleetijalg).
- Siseelundite haigused: maksakahjustus (nt kollatuss), neerupuudulikkus, kilpnäärme talitlushäired.
- Veresoonte probleemid: veinide valulikkus (eriti jalgadel).
- Neuroloogilised häired: neuropaatia, mis põhjustab sügelust ilma nähtava põhjuseta.
- Vähk: harva võib olla seotud naha- või veresoontevähiga (nt Hodgkini lümfoom).
1. Ära kratsi: Krantsimine võib nahka vigastada ja sügelust süvendada, suurendades nakkusohtu. Proovi lüüa nahale kergetele löökidele või kasuta jahedat kompressi.
2. Jahtivad ja niisutavad vahendid: Kasuta farmaatsiast saadaolevaid sügelusevastaseid kreeme või geene, mis sisaldavad kalamiin, pramoksiin või mentooli. Tavaline külm kompress (märg rätik) aitab tuua kiiret leevendust.
3. Niisuta nahka: Kasuta parfümeerimata, hüpoallergeenset niisutuskreemi või ood, eriti pärast duši võtmist.
4. Välti ärritajaid: Kasuta hüpoallergeenseid pesu- ja koristustooteid. Vali lõdvalt istuv riie, mis on valmistatud loomulikust kiust (puuvill, linane).
5. Võta antihistamiine: Allergilise reaktsiooni korral võivad ilma retseptita müüdavad antihistamiinid (nt loratadiin, tsetiritsiin) sügelust leevendada. Enne kasutamist loe juhiseid või küsia apteekri nõu.
6. Pehme nahahooldus: Võta lühikesi, jahedaid dušše, vältides kuuma vett ja agressiivseid seepe.
7. Stressi vähendamine: Tee lõdvestumisharjutusi, mediteeri või veeda aega looduses, kuna stress võib sügelust soodustada.
- Sügele on äge ja kaasneb hingamisraskus, huulte või keele turse – see võib osutada eluohtlikule anafülaktilisele šokile.
- Sügele on üldine ja kaasneb kõrge palavik (üle 39°C), kohmakus või teadvusehäire.
- Sügelusega kaasneb tugev naha punetus või laienev lööve, mis võib viidata tõsisele nakkusele (nt nekrotiseeriv fasciiit).
- Sügele kestab üle kahe nädala, hoolimata isehoidlike meetmete rakendamisest.
- Sügele levib või muutub tugevamaks.
- Nahal ilmuvad muutused: paksenedud alad, soomused, vooderdised, mädakotid või veritsemine.
- Sügele segab ööuni või päevast tegevust.
- Kahtlustad, et sügele on seotud uue ravimi või toiduga.
- Sügele on seotud muude sümptomitega, nagu väsimus, kaalulangus, kollakas nahavärvus või öine higistamine.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.