Ketaste degeneratsioon
Kirjeldus
Ketaste degeneratsioon on protsess, mille käigus selgroo ketad kaotavad aegamööda oma vedeliku ning muutuvad vähem elastsemaks ja vastupidavamaks, mis võib põhjustada valu ja jäikust.
Ketaste degeneratsioon on loomulik vananemisprotsess, mis mõjutab selgroo kettaid – kummisarnaseid vaheseinu lülide vahel. Aja jooksul ketad kaotavad vedelikku, muutuvad õhemaks ja vähem paindlikuks. See võib viia ketta väljaulatumiseni või pragunemiseni, surveni närvidele ning liigesele ümbritsevate kudede põletikuliste muutusteni. Protsess ise ei pruugi olla valulik, kuid sellega kaasnevad muutused võivad põhjustada selja- või kaelavalu, närvikahjustusi ja liikumispiiranguid.
- Vanus – degeneratsioon on tavaline vananemise osa, mis algab juba 30.–40. eluaastatel.
- Pidev mehaaniline koormus (näiteks raskete esemete tõstmine, korduvad liigutused).
- Ülekaal – lisakoormus selgroole kiirendab ketaste kulumist.
- Suitsetamine – halvendab verevarustust ja toitainete tarnimist ketastele.
- Istuv eluviis ja nõrk lihastonus – seljalihaste nõrkus suurendab koormust ketastele.
- Pärilik kalduvus – perekonnas esinevad degeneratiivsed selgahaigused.
- Varasemad seljatraumad või operatsioonid.
- Lihaspinge või vale kehahoiak pikaajaliselt.
- Mõned süsteemsed haigused (näiteks osteoporoos), mis mõjutavad luu ja kõhre tervist.
Kuigi ketaste degeneratsiooni ennast kodustes tingimustes ravida ei saa, on võimalik leevendada sümptomeid ja aeglustada protsessi: 1) Regulaarne kerge liikumine (ujumine, kõndimine, jõutreening) tugevdab seljalihaseid ja parandab verevarustust. 2) Pidage kaalu kontrolli all, et vähendada selgroo koormust. 3) Väldige pikka istumist või seismist – tehke pause ja venitage. 4) Kasutage valu leevendamiseks kirurgi soovitusel mittesteroidseid põletikuvastaseid vahendeid (nt ibuprofeen). 5) Rakendage valu korral külma- või soojapakkumisi. 6) Pidage selg sirge hoiak – kasutage ergonoomilist tooli ja magage kõvema madratsiga.
- Tugev valu, mis levib jalga või kätte (ishias, radikulopaatia).
- Tunnetus- või jõu kaotus käes, küünarnukis, reies või sääres.
- Häired kuse- või stoolitegemises (näiteks kuse alatoonus, inkontinents).
- Puusades või jalgades kiiresti tekkiv nõrkus või 'puksumine'.
- Valu pärast trauma (näiteks kukkumine, avarii).
- Öine valu, mis ärkab unest või halveneb puhkeolekus.
- Kaasuv kõrge palavik, kaalulangus või põletikulised sümptomid, mis võivad viidata infektsioonile või vähile.
- Sümptomite järsk halvenemine, mis ei leevene isehooldusmeetmetega mõne päeva jooksul.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.