Kauglnägemine (Hüpermeetropia)
Kirjeldus
Kauglnägemine on nägemishäire, kus kaugused objektid on selgelt nähtavad, kuid lähedased objektid on hägused.
Kauglnägemine (hüpermeetropia) on silma murdumisviga, mis tuleneb silma anatoomilistest eripäradest. Tervetel silmadel fokusseerub valgus võrkkestale. Kauglnägeliku inimese puhul on silmamuna liiga lühike või sarvkest liiga lame, mistõttu valgus fokusseerub võrkkesta taha. See sunnib silma läätsi pidevalt pingule seadma (akommodatsioon), et lähedasi objekte näha, mis võib põhjustada väsimust ja peavalu.
- Pärandlikkus: See on sageli kaasasündinud tunnus.
- Lapse eas arenev nägemine: Paljudel imikuteil ja väikelastel on füsiologiline kauglnägemine, mis aja jooksul taandub.
- Vanemaealine presbüoopia: Pärast 40. eluaastat lääts kaotab jõudsalt elastsust, mis halvendab lähedase nägemist, aga see on loomulik vananemisprotsess.
- Silma anatoomilised eripärad: Väike silmamuna või liiga lame sarvkest.
- Mõned harvemad silmahaigused võivad kaasa tuua kauglnägemise sarnaseid sümptomeid, näiteks teatud võrkkesta või näonärvi patoloogiad (väga harva).
Kauglnägemist ei ole võimalik ise ravida või harjutustega kõrvaldada. Peamine abinõu on korrektsioon:
1. Korrektsioon: Kasutada optik määratud prille või kontaktläätsi. Need kompenseerivad murdumisvea ja vähendavad silmapinget.
2. Hea valgustus: Lugege ja töötage piisava valgusega, et vähendada silmade pinget.
3. Puhkepausid: Töötades lähedal (arvuti, telefon), järgige 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaadake 20 sekundit vähemalt 20 jardi (6 meetri) kaugusele.
4. Regulaarne kontroll: Lastel ja täiskasvanutel on oluline käia regulaarselt silmaarsti juures nägemise kontrollimiseks ja korrektsiooni uuendamiseks.
- Laps kurtab sageli peavalusid või silmade väsimust.
- Laps hoiab raamatut või mänguasja väga lähedal silmadele või, vastupidi, väldib lähedast tööd.
- Laps silmits või kõrvale vaatamisega lugemisel.
- Häired koolisöppimises või tähelepanu puudumine, mis võivad olla seotud nägemisprobleemidega.
- Äkiline ja järsk nägemise halvenemine (kaugel või lähedal).
- Kaksiknägemine.
- Silmavalgu või ümbruse äge valu.
- Välgunägemised, valgussähvatused või osalise nägemisvälja kaotus (näiteks varju tekkimine). Need võivad viidata võrkkesta eraldumisele või muule tõsisele seisundile.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.