Kätelampimine
Kirjeldus
Kätelampimine on ebamugav tunne, nagu oleks käsi nõelutud või seal liiguks sipelgad.
Kätelampimine ehk paresteesia on närvilis-haputuslik tunne, mis tekib närvi ärritumise või kahjustuse tõttu. See võib olla ajutine või krooniline. Kui närv on kokkusurutud või kahjustatud, häirib see normaalset signaali edastamist ajju, mis avaldubki kihelmise, torkimise või tuimuse tundena.
- Käe või küünarnuki pikemat aega valeasendis istumine või magamine, mis surub närvi kokku.
- Stress ja ärevus, mis võivad põhjustada kiiremat hingamist (hüperventilatsiooni) ja vereringe muutusi.
- Lihaste väsimus või pingus, mis võib survet närvidele avaldada.
- Külm, mis põhjustab veresoonte ahenemist ja verevarustuse halvenemist.
- Mõned ravimid (nt keemiaravi) või alkoholi liigtarbimine.
- Küünarpikenärvipõletik (karpaltunneli sündroom) – kõige tavalisem põhjus, kus käe närvi survetakse randmel.
- Diabeetiline neuropaatia – suhkurtõve põhjustatud närvikahjustus.
- Lülisamba probleemid (nt selja- või kaelakana väljaajumine), mis survavad seljaaju juuri.
- Verevarustushäired või insulti eelkäijad.
- B-vitamiinide (eriti B12) puudus.
- Autoimmunnsed haigused nagu multiple skleroos või reumatoidartriit.
Kui lampimine on kerge ja ajutine, võid proovida järgmist:
1. Muuda asendit: Liiguta kätt, raputa seda, et taastada vere- ja närvivoog.
2. Tee kergeid venitus- ja liigutusharjutusi kätte, randmele ja küünarile.
3. Võta puhkust: Välti korduvaid liigutusi või tegevusi, mis põhjustavad survet.
4. Kasuta külma või sooja kompressi: Soojus võib lõdvestada pingulisi lihaseid, külm vähendada põletikku.
5. Kontrolli oma istumis- ja tööasendit: Tagada, et randmed oleksid sirged, mitte painutatud.
6. Võta piisavalt B-vitamiine ja püsi hüdreerituna.
Kui sümptomid ei kao või muutuvad sagedasemaks, konsulteeri perearstiga.
- Nõrkus või halvatus käes või käes.
- Raskused kõnelemise, nägemise või tasakaalu hoidmisega.
- Peavalu, millega pole varem kokku puutunud.
- Äkiline tuimus või lampimine ühel kehapool (võib viidata insuldile).
- Seedetrakti või põie kontrolli kaotus (uriini- või fekaalijoome).
- Lampimine püsib mitu päeva või muutub sagedasemaks.
- Sümptomid levivad teistesse kehaosadesse (nt jalgadesse).
- Kaasneb valu, mis ärkvel hoiab.
- On kahtlus, et põhjus võib olla korduv liigutus (nt arvutitöö).
- On teada põhi- või südamelihasehaigus või diabeet.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.