Kahvad jalal
Kirjeldus
Jalgade naha muutub ebatavaliselt kahvaks võrreldes ülejäänud kehaga, muutes nad valged või kahvatuteks.
Jalgade kahvadus ehk pallor extremitatum on sümptom, mille korral jalgade naha värvus muutub tunduvalt heledamaks kui tavaliselt. See tuleneb vereringe muutustest – verevoolu vähenemisest või vere koostise muutustest jalgade väikestes veresoonetes (kapillaarides). Kui veri, mis kannab hapnikku ja annab nahale tema roosa värvi, ei jõua piisavalt jalgadeni, muutub naha värvus kahvatuks, hallikasvalgeks või sinakasvalgeks. See võib olla ajutine reaktsioon külmale või pingeolukorrale, kuid võib viidata ka sügavamatele vereringe- või vereprobleemidele.
- Külm: Keha suunab vere kehatüve ja elundite juurde, et säilitada soojust, põhjustades jalgade vereringe vähenemist.
- Emotsionaalne stress või hirm: Adrenaliini vabanemine põhjustab perifeersete veresoonte ahenemist.
- Pikaajaline seismine või istumine: Vere raskusjõu tõttu koguneb veri jalgade veenidesse, vähendades tõhusat tagasivoolu südamesse.
- Väsimus: Üldine vereringe aeglustumine.
- Mõned ravimid: Näiteks teatud vererõhu alandajad (beta-blokaatorid) võivad põhjustada perifeerset veresoonte ahenemist.
- Perifeerne arteriaalkahjustus (PAD): Arterite kitsenemine või ummistumine, mis piirab verevoolu jalgadesse.
- Raynaudi fenomen: Ajutine arterite tugev kokkutõmme külma või stressi tõttu.
- Anemia: Hemoglobiini (hapnikukandja) puudulikkus veres, mis vähendab hapniku kandumist kudedesse.
- Südamepuudulikkus: Süda ei pumba piisavalt verd, et toetada perifeerset vereringet.
- Sügav veenitromb (DVT): Veresooli ummistus, mis takistab verevoolu.
- Autonoomne neuropaatia (nt diabeedi korral): Närvikahjustus, mis häirib veresoonde tonuse reguleerimist.
- Külmakrae: Mõnikord esimene märk madalast kehatemperatuurist.
- Süstemaatne skleroos: Koehaigus, mis võib mõjutada veresooni.
Kui kahvadus on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist: 1) Soojendage jalgu: Kasutage sooja (mitte kuuma) vett vanni või duši all, sooja tekki või küttepadi. Hoidke jalgu soojalt riietega. 2) Parandage vereringet: Tõstke jalgu, kui istute või lamate. Vältige pikka istumist või seismist ilma liikumiseta. Tegelege regulaarselt kerge jalgharjutusega (nt käimine, jalgarullimine), et ergutada vereringet. 3) Väldige nikotiini ja kofeiini: Need ained ahendavad veresooni. 4) Puhkage: Lõdvestuge ja puhake, eriti kui põhjuseks on stress või väsimus. 5) Joo piisavalt vedelikku: Püsiv hüdratsioon toetab normaalset vere mahtu ja rõhku. 6) Hoolitse jalga eest: Kandke mugavaid, mitte kitsaid kingi. Kontrollige regulaarselt, kas jalgades ei ole haavandeid või lõike, eriti kui tunnetus on samuti vähenenud.
- Äkiline, tugev valu rindkeres, seljas või kõhus.
- Raskused hingamisel või lämbumistunne.
- Segasus, kõne häire või ühe kehapoolse nõrkus/nimedus (insuldi märgid).
- Jala järsk, tugev valu, mis ei lõpe, ning jalg on jahedam, tuim ja/tume (sinakas-mustjas) kui teine jalg – võib viidata äkksulgumisele.
- Kõrge palavik (>39°C) koos jalgade kahvatusega.
- Kahvadus on püsiv, halvenev ega parane soojendamisega.
- Jalgade valu, krambid või nõrkus kõndimise ajal, mis rahustub puhkamisega (klaudiikatioon).
- Haavade või haigete nahapiirkondade teke jalgadel, mis ei parane.
- Kahvadusega kaasnev naha sinertav varjund (tsüanoos).
- Kahvadus, mis ilmneb ainult ühel jalal.
- Muutused naha struktuuris või karvakasvus jalgadel (nahk muutub õhukeseks, säravalt siledaks).
- Kahvaduse esinemine koos üldise nõrkusega, pearinglusega või hingeldusega kergete koormuste ajal.
- Kahtlus Raynaudi fenomeni või perifeerse arteriaalkahjustuse korral.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.