Hingamisteenus

Kirjeldus

Hingamisteenus on hingamisteede, mille puhul on raske väljahingata. See võib tekkida järsult või areneda aeglaselt, põhjustades ärevust ja ebamugavust.

Hingamisteenus (düspnoe) on subjektiivne tunne, et hingamisel on raske piisavalt õhku sisse võtta või välja hingata. See on tihti seotud hingamisteede või südame-veresoonkonna talitlushäiretega. Tavaline hingamine toimib automaatselt, kuid hingamisteede korral peab keeruliseks muutunud õhu liikumise tõttu hingamismuskleid teadlikult pingutama. See võib olla märk sellest, et kehal on suurenenud hapnikuvajadus või et hingamisteed on ahenenud või ummistunud.

Sagedased ja mitteohtlikud põhjused
  • Intensiivne füüsiline koormus (nt jooksmine)
  • Ärevus, paanikahood või stress
  • Kõrgmägedes viibimine (madal hapnikusisaldus)
  • Raske ülekaalulisus
  • Rasedus (eriti hilistel kuudel)
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
  • Kopsupõletik (pneumoonia), bronhiit
  • Südamepuudulikkus või südameinfarkt
  • Kopsuemboolia (veresoonte ummistus kopsudes)
  • Anemia (madal hemoglobiinitase)
  • Kopsuvähk või muu rindkere kasvaja
  • Kopsufibroos või muud kudede kahjustused

Kui hingamisteenus on kerge ja ilma muude hirmutavate sümptomiteta, võib proovida järgmist:

  • Puhka ja võta mugav asend (nt istu ettepoole noogutades).
  • Püüa teha aeglasi ja sügavaid sissehingamisi läbi nina ning pikkamisi välja hingata läbi suu.
  • Kasuta õhuniisutajat kuiva õhu korral.
  • Vältige suitsetamist, tugevaid lõhnaaineid ja külma õhku.
  • Kui teil on diagnoositud astma, kasutage oma päästva ravimi (nt inhalaatorit) vastavalt arsti juhistele.
  • Joo piisavalt vedelikku.

Need meetodid ei asenda arstlikku konsultatsiooni, kui sümptomid püsivad või halvenevad.

Vajab kiiret arstlikku hindamist (nt perearst või hädaabi)
  • Hingamisteede tekkimine puhkeolekus või vähese koormuse korral.
  • Õhupuuduse tundega kaasneb tugev rinnal valu, mis võib levida käele või lõuale.
  • Huulte või näonaha sinakas värvus (tsüanoos).
  • Kõrge palavik, köha rohelise või kollase sliimiga.
  • Rasket hingamist saatvad köhin ja vahune sülg.
  • Jalgade või kõhutursed, eriti kui need on uued või halvenevad.
Vajab VÄGA KIIRET meditsiinilist sekkumist (helista 112)
  • Inimene ei suuda rääkida täissõnu õhu puuduse tõttu.
  • Segasus, uimasus või teadvuse kaotus.
  • Kiire ja nõrk pulss, külm higi.
  • Raske vingumine või „püüdlemine“ õhu järele.
  • Rindkere liikumatus ühel küljel või äkiline, terav valu hingamisel.