Tunnen, nagu ma ei ole oma kehas (depersonaliseerimine)
See on tunne, kus inimene tunneb end oma kehast, emotsioonidest või mõtetest lahus või võõristununa, justkui vaatleks iseennast väljastpoolt.
Kelle poole pöörduda?
See on psühholoogiline kogemus, mida nimetatakse depersonaliseerimiseks. Inimene võib tunda, nagu tema keha, mõtted või emotsioonid ei kuuluks talle, või nagu ta vaatleks enda elu pealtvaatajana. See on tihti stressi, ärevuse või väsimuse reaktsioon, kuid võib olla seotud ka teiste terviseseisunditega. Ajus toimuvad muutused, mis segavad tavapärast enesetunnet, põhjustades seda võõrastunud olekut.
- Äge stress või ärevus
- Väsimus ja unepuudus
- Intensiivsed emotsionaalsed šokid või traumad
- Mõned ravimid või ained (nt kanep, alkohol)
- Meditatsioon või uued vaimsed harjutused
- Ärevushäired või paanikahood
- Depressioon
- Posttraumaatiline stressihäire (PTSD)
- Neuroloogilised seisundid (nt migreen, epilepsia)
- Psühhootilised häired (kuuldes harva)
Kui tunne on kerge ja harv, võib aidata: puhata ja vähendada stressi, teha sügava hingamise harjutusi, keskenduda füüsilistele meelelistele (nt külm vesi kätele, maandumisharjutused), vältida kofeiini, alkoholi ja uimasteid, tagada regulaarne uni ja toitumine. Kui tunne tekib stressi tõttu, võib abiks olla lõdvestumistehnikad nagu meditatsioon või jõusaalis käimine.
- Tunne kestab pidevalt või muutub sagedasemaks ja segab igapäevaelu
- Kaasneb äkiline peavalu, nägemishäired, kõnehäired või keha nõrkus (võib viidata insuldile)
- Tekivad mõtted enesevigastamise või enesetapu kohta
- Kaasneb segadus, hallutsinatsioonid või täielik reaalsustunnete kaotus
- Tunne ilmneb pärast peatraumat või uue ravimi võtmist
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!