Ärev uni
Kirjeldus
Ärev uni on olukord, kus une sattumine on häiritud, tekitades tunde, nagu polekski korralikult maganud. See võib hõlmata raskusi uinumisel, sagedasi ärkamisi öösel või liiga vara ärkamist.
Ärev uni viitab unehäiretele, mis on sageli seotud pingete, murede või ärevusega. See ei ole konkreetne haigus, vaid sümptom, mis võib osutada nii vaimsele kui füüsilisele tasakaalutusse. Keha jääb une ajal pingesse, takistades sügava ja taastava une saavutamist. See võib tekkida ajus toimuva ülemääse mõtlemise või stressihormoonide, nagu kortisooli, kõrgenenud taseme tõttu, mis segavad tavapärast une-ärkveloleku tsüklit.
- Stress (nt töö, pere, rahalised mured)
- Ärevushäired või meeleoluhäired
- Vale unehügieen (nt ekraanid enne magamaminekut, ebaregulaarne unerežiim)
- Kofeiini, alkoholi või nikotiini tarbimine õhtul
- Füüsilise aktiivsuse puudumine või liigne treening õhtul
- Valgus- või müramüra magamistoas
- Vanusega seotud une mustrite muutused
- Krooniline valu (nt artriit, seljavalud)
- Uneapnoe (hingamise peatumine une ajal)
- Restiilsete jalgade sündroom
- Krooniline stress või põletikuline seisund
- Mõned ravimid, mis võivad unehäiret põhjustada (nt mõned depressioonivastased ravimid, astmaravimid)
- Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
- Südamehaigused või kopsuhaigused, mis põhjustavad hingamiserksusi öösel
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid: 1. Loo korralik unehügieen: Mine voodi ja tõuse üles samal ajal iga päev, isegi nädalavahetustel. 2. Loo rahulik õhturutiin: Võta soe vann või dušš, loe raamatut, kuula rahustavat muusikat. Väldi ekraane (telefon, arvuti, TV) vähemalt 1 tund enne magamaminekut. 3. Muuda magamiskeskkonda: Tagada täielik pimedus, vaikus ja mugav toatemperatuur (umbes 18-20°C). 4. Väldi stimulaatoreid: Ära tarbi kofeiini (kohv, tee, energiajoogid) pärast lõunat. Piira alkoholi, kuna see võib une kvaliteeti halvendada. 5. Harjutage lõdvestumistehnikaid: Proovi hingamisharjutusi, jõulõdvestust või meelespidamist enne magamajäämist. 6. Piira päevast uinakut: Kui magad päeval, piirdu 20-30 minutiga ja ärge magage pärastlõunal. Kui need meetmed ei aita mõne nädala jooksul, konsulteeri perearstiga.
- Rasked hingamisraskused, lämbumistunne või rinnavalud
- Äkiline südamepekslemine või ebatavaline südame rütm
- Teadvuse kaotamine või segasus
- Tugev peavalu või nägemishäired, mida varem polnud
- Ühe keha poole nõrkus, kõne häired või näokõverdus (võib osutada insuldile)
- Ärev uni kestab üle kolme nädala, hoolimata kodustest meetmetest
- Unehäire segab oluliselt päevast elu (pidev väsimus, kontsentreerumisraskused, tuju langus)
- Kahtlustate uneapnoed (partnermärkus hingamise peatamisest, vali norskamine, lämbumistunne öösel)
- Unega kaasnevad korduvad õudusunenäod või unes kõndimine
- Kahtlustate põhjustavat haigust (nt krooniline valu, kilpnäärmehäire)
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.