Ureteroskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Ureteroskoopia on minimaalselt invasiivne endoskoopiline protseduur, mida kasutatakse kusejuhade, eriti ureterite ja neerukausikeste, otseseks vaatluseks. Seda meetodit kasutatakse nii diagnoosimiseks kui ka raviks, näiteks kivide eemaldamiseks või kahtlaste koete biopsiate võtmiseks.

Funktsioon
  • Ureteroskoopia võimaldab otsevisualiseerida kusejuhasid, põit ja neerukausikesi.
  • Seda kasutatakse nii diagnostilistel (uurimine) kui terapeutilistel (raviprotseduurid) eesmärkidel.
Meetod
  • Protseduur viiakse läbi paindliku või jäiga ureteroskoobiga, mis sisestatakse läbi kusejuhast.
  • Seadme otsas on väike kaamera ja valgus, mis võimaldab arstil näha kusejuhade sisepinda reaalajas.
Ettevalmistus
  • Patsient peab olema protseduuri ajaks tühi kõht.
  • Enamasti tehakse üld- või piiranesteesia, et vähendada ebamugavust.
  • Enne protseduuri võidakse teha kuseanalüüs või pildistavad uuringud (nt ultraheli).
Protseduur
  • Arst sisestab ureteroskoobi kusejuhast ja juhib seda ettevaatlikult ureteritesse ja/või neerukausikestesse.
  • Kaamera edastab pildid ekraanile, mis võimaldab hinnata kusejuhade seisukorda.
  • Vajadusel saab läbi ureteroskoobi töökanali teha vajalikke manipulatsioone, nagu kivide eemaldamine või koeproovide võtmine.
Levinumad patoloogilised leiud
  • Kusejuhakivid (ureteroliiaas)
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad või polüübid
  • Põletikulised muutused (nt ureteriiti)
  • Striktuurid ehk kusejuhade ahenemised
  • Verejooks või haavandid kusejuhade seintel
  • Võõrkehad
Peamised põhjused uurimiseks
  • Kusejuhakivide kahtlus või kinnitamine
  • Selgituseta veremine kuses (hematuuria)
  • Kusejuhade obstruktsiooni või kitsenemise hindamine
  • Ebaselged leiud muudel pildiuuringutel (nt KT või MRT)
  • Kusejuhade kasvajate või muude muutuste biopsia võtmine
Kes tavaliselt soovitab või teeb uuringu?
  • Uroloog
  • Nefroloog