TCRB kloonaalsuse analüüs

Kirjeldav

Näitaja kohta

TCRB kloonaalsuse analüüs on spetsiaalne molekulaarpatoloogiline uuring, mille eesmärk on tuvastada T-rakkude retseptori beeta-ahela (TCRB) geenijärjestuste kloonaalsust. See aitab eristada reaktiveset (poliüklonaalset) lümfotsüütide proliferatsiooni vähktõve (kloonaalset) käigust, mis on oluline diagnostikas ja ravi kavandamisel. Uuring on väga spetsiifiline ja tundlik meetod lümfoproliferatiivsete häirete hindamiseks.

Mis on TCRB kloonaalsuse analüüs?

Funktsioon ja tähtsus

Tuvastab patoloogilisi kloonilisi T-rakkude populatsioone.
Aitab diagnoosida T-rakkude lümfoome, reaktiivseid lümfotsütoose ja transplantatsioonijärgseid häireid.
Võimaldab jälgida minimaalse jääkhajust (MRD) peale ravi.

Meetodi põhimõte

Analüüsib TCR beeta-ahela geenide (V, D, J lõigud) ümberpaigutuse mustreid.
Tervetes ja reaktiivsetes kudedes on TCRB järjestuste jaotus poliüklonaalne (mitmekesine).
Kloonaalses või neoplastilises kasvajas on TCRB järjestus ühtne (monoklonaalne).

Uuringu läbiviimine ja ettevalmistus

Protseduur

Proovi (vere, luuüd, sõlme või koe biopsia) kogumine.
DNA ekstraheerimine patoloogilistest rakkudest.
TCRB geenipiirkonna suure tundlikkusega polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) või järgmise põlvkonna sekveneerimine (NGS).
Tulemuste analüüs spetsiaalse tarkvaraga, et hinnata kloonaalsust.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
Oluline on arstile teatada varem võetud ravi, eriti kemoteraapiast.
Proovi kvaliteet ja sobiv materjal on diagnostilise täpsuse võtmeeks.

Positiivne (kloonaalne) TCRB tulemus

Peamised põhjused ja tähendus

T-rakkude lümfoom (näiteks perifeerne T-rakkude lümfoom, seestikuline lümfoom).
Lümfotsütaarne leukooss (nt T-rakkude äge lümfoblastleukeemia).
Mõned autoimmuunhaigused või kroonilised põletikulised seisundid (harvem, näiteks kloonaalne lümfotsütoos).
Transplantatsioonijärgne lümfoproliferatiivne häire (PTLD).

Tulemuse tõlgendamine

Positiivne kloonaalsuse tuvastamine ei ole automaatselt vähidiagnoos – see tuleb kinnitada kliiniliste ja morfoloogiliste andmetega.
Võib esineda valepositiivseid tulemusi (näiteks infektsioonide korral) või väikese klooni tõttu ebakindlust.
Klooni suurus ja molekulaarne iseloomustus võivad anda infot haiguse agressiivsuse kohta.

Indikatsioonid: millal seda uuringut tehakse?

Peamised kahtlused ja olukorrad

Lümfisõlme või muude kudede suurenemine, mis viitab võimalikule lümfoomile.
Ebaselge lümfotsütoos veres või luuüdis.
Lümfoproliferatiivse häire eristamine reaktiivsest põletikust.
Järelevalve lümfoproliferatiivse haiguse korral või minimaalse jääkhajustuse hindamine.

Spetsialistid, kes uuringut tellivad