NK-rakkude tsütotoksisuse test

Kvantitatiivne · % citotoksiškumo

Normaalsed väärtused

NK-rakkude tsütotoksisuse testi normid

Üldine

Normaalsed väärtused sõltuvad oluliselt laboris kasutatavast meetodist (nt radiomärgistamine, voolutsütomeetria) ja sihtrakkude tüübist (nt K562 rakuliin). Tulemused väljendatakse tavaliselt tsütotoksisuse protsendina või lüüsühikutes. Tüüpiline võrdlusvahemik võib olla näiteks 15% kuni 45% tsütotoksisust konkreetse sihtrakkude suhtega. Täpse normivahemiku pakub alati analüüsi teinud labor.

Mehed

Ei ole olulist erinevust soolise põhjal, kui just patoloogilist seisundit kahtlustata. Normid on üldiselt samad nii meestel kui naistel.

Naised

Sama, mis üldisel juhul. Raseduse ajal võib NK-rakkude aktiivsus lühiajaliselt muutuda.

Näitaja kohta

NK-rakkude tsütotoksisuse test on spetsiaalne immuunlabori uuring, mille eesmärk on hinnata loomulike tapjaterakkude (NK-rakkude) võimet tappa sihtrakke, näiteks viirusega nakatunud rakke või teatud vähirakke. See test annab olulist teavet immuunsüsteemi funktsionaalse seisundi kohta.

Mis on NK-rakkude tsütotoksisuse test?

Funktsioon

Hinnata NK-rakkude funktsionaalset aktiivsust ja võimet hävitada patogeene või ebanormaalseid rakke.
Mõõta immuunsüsteemi kaasasündinud (mitte-spetsiifilise) osa efektiivsust.

Päritolu ja tähtsus

NK-rakkud on lümfotsüütide (valged vererakud) alamrühm, mis moodustavad olulise osa kaasasündinud immuunsüsteemist.
Testi tulemused võivad aidata diagnoosida immuunpuudulikkuse seisundeid, autoimmuunhaigusi või seira mõningate vähivormide ravi efektiivsust.

Protseduur: kuidas testi tehakse?

Ettevalmistus

Spetsiifiline ettevalmistus tavaliselt ei ole vajalik.
Proovi võtmiseks vajalik on veriproov, mis võetakse tavapärases korras.

Protseduur laboris

Veriproovist eraldatakse perifeersed mononukleaarsed rakud (PMRK), millest seejärel isoleeritakse NK-rakud.
NK-rakkude suspensiooni segatakse kindla suhtega eelnevalt märgistatud sihtrakkudega (nt leukoeemiarakud).
Segu inkubeeritakse kindla aja (tavaliselt 4-18 tundi) kehatemperatuuril.
Pärast inkubatsiooni mõõdetakse hävinud sihtrakkude hulk (nt vabanenud ensüümide või radioaktiivsuse abil) ja arvutatakse tsütotoksisuse protsent.

Kõrge NK-rakkude tsütotoksisuse tulemused (põhjused)

Füsioloogilised ja reaktiivsed põhjused

Äge infektsioon (eriti viirusinfektsioon), mis aktiveerib immuunsüsteemi.
Mõned autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus).
Krooniline põletikuline seisund.

Kliinilised seisundid ja haigused

Mõned vähivormid (nt leukoomia või lümfoom), kus immuunvastus on tugevnenud.
Keerulised immuunvastused siirdamisel.
Harva võib kõrge aktiivsus olla seotud hüperaktiivse immuunsüsteemiga.

Madal NK-rakkude tsütotoksisuse tulemused (põhjused)

Primaarsed ja sekundaarsed immuunpuudulikkused

Kaasasündinud NK-rakkude funktsioonihäired (nt perforiini või granüümide defitsiit).
AIDS (HIV-infektsioon), mis hävitab immuunsüsteemi rakke.
Raske krooniline viirusinfektsioon, mis väsimab immuunsüsteemi.

Muud tegurid

Pikaajalised kortikosteroidide või muude immunosupressantide manustamine.
Väsimus, pidev stress või alatoitumus, mis nõrgestab immuunsüsteemi.
Mõned vähivormid või nende ravi (nt keemoteraapia), mis supresseerivad luuüdi tööd.

Indikatsioonid: millal tehakse seda testi?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkuse olemasolu korral (nt korduvad ja rasked infektsioonid).
Autoimmuunhaiguste (nt reumatoidartriit, süsteemsed sidekoehaigused) diagnostika ja seire.
Kindlate vähihaiguste (nt vere- ja lümfivähk) immunoloogilise profiili hindamine.
Raseduskaotuste korral, kus kahtlustatakse immuunseid tegureid.
Organi- või luuüdisiirdamise järel immuunseisundi hindamiseks.

Spetsialistid, kes võivad testi tellida