Lisa kliinik

Lundi ja Browderi skeem

Kirjeldav

Näitaja kohta

Lundi ja Browderi skeem on standardiseeritud meetod põletuspinna täpseks hindamiseks, eriti lastel. See võimaldab arstidel määrata põletuskahjustuse ulatust kehapindala protsendina, mis on kriitiline ravi planeerimisel ja vedelikute asendamise arvutamisel.

Funktsioon
  • Meetod põletuskahjustuse kehapindala protsendi täpsemaks hindamiseks.
  • Võtab arvesse vanuse muutustega kaasnevaid kehaosade proportsioonide muutusi (eriti tähtis lastel).
  • Tagab ühtse ja objektiivse hinnangu, mis on oluline esmase abi, ravi ja prognoosi määramisel.
Ajalooline taust
  • Skeemi töötasid välja Dr. Charles Lund ja Dr. Newton Browder 1944. aastal.
  • Loodi vastusena vajadusele parema meetodi järele põletuspinna hindamiseks, eriti väikelastel.
  • On saanud kuldstandardiks põletuskahjustuste hindamisel üle maailma.
Protseduur
  • Keha jagatakse mitmeks anatoomiliseks piirkonnaks (nt pea, tüvi, käed, jalad).
  • Igal piirkonnal on vanusele vastav eelnevalt määratud protsent kehapindalast.
  • Arst või medõde märgib skeemile iga põletusega kahjustatud kehapiirkonna.
  • Põletuspinna ulatus (pindala protsent) arvutatakse kokku, liites kahjustunud piirkondade protsendid.
Täpsustused
  • Skeem eristab osalispaksuslikke (II astme) ja täispaksuslikke (III astme) põletusi.
  • Laste puhul on pea protsent suurem ja jalgade protsent väiksem kui täiskasvanutel, mis kajastab anatoomilist arengut.
  • Kasutamiseks on vajalik spetsiaalne diagramm või tabel, mis sisaldab vanusegruppide norme.
Hinnangu tähtsus
  • Kogupõletuspinna >10% lastel ja >15% täiskasvanutel nõuab tavaliselt intensiivset vedelikurasvastust ja hospitaalravii.
  • Suurem põletuspindala korrelatsioonis suurema vererikkalikkuse, infektsiooniriski ja suremusega.
  • Täpne pindala hindamine aitab määrata õige koguse vedelikku esmasel 24 tunnil (nt Parklandi valem).
Kliiniline kasutus
  • Esmase hindamise ja triaaži alusena kiireloomuses.
  • Ravi edenemise jälgimiseks (nahasiirdamise vajaduse hindamine).
  • Uurimuste ja kliniliste katsete põhjal tehtavate prognooside määramiseks.
Peamised olukorrad
  • Kõik keskmise või raskema astme termilised, keemilised või elektrilised põletused.
  • Eriti kriitiline laste põletuste hindamisel, kuna nende kehapindala proportsioonid erinevad.
  • Kui on kahtlus põletuskahjustuse ulatuse alahindamises või ülehindamises.
Spetsialistid, kes seda kasutavad
  • Põletusarstid (põletusravi spetsialistid)
  • Traumatiirurgid
  • Esmase meditsiini- ja kiirabiteenuse tervishoiutöötajad
  • Anestesioloogid-intensiivistid

Seotud uuringud

Kogu kehapinna pindala (TBSA)
complementary
Üheksate reegel
complementary
Põletuste hindamine
complementary

Seotud haigused

Nekrotiiline fasciiit 90% Toksiline epidermaalne nekroos (Stevens-Johnsoni sündrooma / TEN) 85% Erüsüpel 80%

Otsi näitajat