Lisa kliinik

HIV genotüüp

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

HIV genotüübi analüüs on laboratoorne meetod viiruse genotüübi tuvastamiseks. See annab olulist teavet viiruse alamliikide ja võimalike resistentsusmutatsioonide kohta, mis on otsustav tähtsusega isikupärase raviplaani koostamisel.

Funktsioon
  • HIV genotüübimine tuvastab viiruse konkreetse genotüübi (nt 1, 2, 3 jne) ja alamliigid.
  • Meetod aitab hinnata viiruse ravikindlust ja valida kõige sobivamad antiretroviraalsed preparaadid.
  • Genotüüp on püsiv viiruse tunnus ja ei muutu aja jooksul, erinevalt viiruse koormusest.
Kliiniline tähtsus
  • Genotüübi tundmine võimaldab ennustada mõnede ravimite efektiivsust.
  • Analüüs on oluline uue nakkuse korral ja ravi ebaõnnestumisel resistentsuse kahtlusel.
  • Tulemused aitavad vältida ebaefektiivset ravi ja viivad personaalsema teraapia valimiseni.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse tavaliselt vereproov, harvemini plasma.
  • Laboris eraldatakse proovist viiruse RNA, mida seejärel genotehniliste meetoditega (nagu PCR ja sekveneerimine) analüüsitakse.
  • Saadud genoomijärjestust võrreldakse andmebaasides olevate teadaolevate HIV genotüüpidega.
Ettevalmistus
  • Eriettevalmistust tavaliselt ei vaja. Piisab tavalise vereanalüüsi reeglite järgimisest.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest, eriti antiretroviraalsetest preparaatidest.
Genotüübi tuvastamine
  • **Genotüüp 1**: Kõige levinum genotüüp maailmas ja Eestis. Sellel on mitu alamliiki (nt 1A, 1B).
  • **Genotüüp 2**: Suhteliselt haruldane, levinum Lääne-Aafrikas. Võib olla natuke erinev ravimitele reageerimise poolest.
  • **Genotüüp 3**: Levinud Kagu-Aasias ja mõnes Euroopa piirkonnas. Võib seostuda kiirema maksakahjustuse riskiga.
  • Teised genotüübid (4, 5, 6 jne) on Eestis väga haruldased.
Resistentsusmutatsioonide tuvastamine
  • Analüüs võib näidata spetsiifilisi mutatsioone, mis teevad viiruse immuunseks mõnele ravimile.
  • Tulemused esitatakse tavaliselt tabelina, mis näitab, millised ravimid on siiani efektiivsed ja millised mitte.
  • Resistentsuse olemasolu tähendab, et vastav ravim ei tohi olla ravikombinatsiooni osa.
Peamised näidustused
  • **Uue HIV-nakkuse diagnoosimisel**: Genotüübi tuvastamine on esimeste uuringute hulgas, et koostada õige raviplaan.
  • **Ravi ebaõnnestumisel**: Kui viiruse koormus ei lange ravi alustamisel või tõuseb uuesti, on vaja kontrollida resistentsust.
  • **Ravi vahetamisel**: Kui patsient peab mingil põhjusel vahetama teraapiat, tehakse genotüübimine uuesti, kui viimase analüüsini on möödunud üle aasta.
  • **Raseduse planeerimisel võravi ajal**: Et tagada emalt lapsele nakkuse ülekande ennetamiseks kõige efektiivsem ravi.
Kes tellib ja tõlgendab analüüsi?
  • Analüüsi tellib ja tulemusi tõlgendab **infektsionist** (infektoloog) või **immunoloog**.
  • Nõuandeid võivad anda ka perearstid ja HIV-nõustamiskeskuste spetsialistid.
  • Tulemuste põhjal koostab arst isikupärase raviplaani, arvestades genotüüpi, resistentsust ja patsiendi üldist terviseseisundit.

Seotud uuringud

HIV-1 proviiruse DNA test
complementary
HIV resistentsusmutatsioonid
confirmatory
HIV-1 RNA kvantitatiivne analüüs
monitoring

Seotud haigused

HIV ja AIDS 100%

Otsi näitajat