HIV-1 proviiruse DNA test

Kvantitatiivne · copies/mL

Näitaja kohta

HIV-1 proviiruse DNA test on geneetiline analüüs, mille abil tuvastatakse HIV-1 viiruse proviiruse DNA olemasolu patsiendi veres või kudedes. See test on oluline infektsiooni varaseks tuvastamiseks, eriti vastsündinutel või kahtluse korral, kui teised meetodid võivad olla ebatäpsed. See aitab hinnata viiruse latentse talitlust ja võib olla abiks ravi jälgimisel.

Funktsioon
  • Tuvastab HIV-1 viiruse proviiruse DNA olemasolu inimese genoomis.
  • Võimaldab diagnoosida HIV-1 infektsiooni varases staadiumis või latentse faasi ajal.
  • Kasutatakse ka vastsündinute HIV-i diagnostikas, kui emalt antikehad võivad anda väärtulemuse.
Päritolu ja olemus
  • Proviirus on viiruse DNA, mis on integreerunud peremeesrakku genoomi.
  • Test põhineb DNA amplifitseerimise meetoditel (nt PCR), et tuvastada spetsiifilisi HIV-1 geneetilisi järjestusi.
  • See on kvalitatiivne test, mis annab tulemuseks 'positiivne' (DNA leitud) või 'negatiivne' (DNA ei leitud).
Protseduur
  • Proovi võtmine: Enamasti võetakse vereproov (venoosne veri) spetsiaalsesse torukesse, mis sisaldab koagulatsiooni takistavaid aineid.
  • DNA eraldamine: Proovist eraldatakse rakud ja DNA, kasutades keemilisi või mehaamilisi meetodeid.
  • Amplifitseerimine ja tuvastamine: Eraldatud DNA-d analüüsitakse polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) või sarnase meetodiga, et leida HIV-1 spetsiifilisi geneetilisi markereid.
  • Tulemuste analüüs: Tuvastatakse, kas proovis on olemas HIV-1 proviiruse DNA järjestused.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Soovitatav on olla tavapärasel toitumisel.
  • Oluline on teavitada arsti võtteja kõigist võetavatest ravimitest ja hiljutistest haigustest.
  • Testi tegemiseks ei ole vaja erilist aeglust või eraldi registreerumist.
Mida positiivne tulemus tähendab?
  • Tulemus kinnitab, et patsiendi organismis on HIV-1 viiruse proviiruse DNA, mis näitab aktiivset või latentset HIV-1 infektsiooni.
  • See võib olla esmane diagnoos või kinnitada infektsiooni, kui antikehatestid on negatiivsed või kahtlased.
  • Positiivne tulemus ei näita ilmtingimata aktiivset viiruse paljunemist, kuna proviirus võib olla latentne.
Positiivse tulemuse põhjused ja tähendus
  • HIV-1 infektsioon: Viirus on lõplikult integreerunud peremeesrakkude genoomi.
  • Varajane infektsioon: Võib tuvastada infektsiooni enne antikehade teket ('aknaperiood').
  • Pärilik ülekanne vastsündinule: Vastsündinul võib olla viiruse DNA, kui ema on HIV-positiivne.
  • Ravi mõju hindamine: Testi saab kasutada ravi tõhususe hindamiseks, kuna efektiivne ravi vähendab detekteeritava viiruse DNA hulka.
Peamised näidustused
  • HIV-1 infektsiooni kahtlus, kui antikehatestid on negatiivsed või ebaselged (nt hiljutine kokkupuude).
  • Vastsündinute HIV-i diagnostika, eriti kui ema on HIV-positiivne, et eristada ema antikehade möödulist ülekannet tegelikust infektsioonist.
  • HIV-1 infektsiooni latentse faasi või viiruse reservuaaride hindamine.
  • HIV-positiivsete patsientide ravi jälgimine ja ravi tõhususe hindamine.
Soovitatavad spetsialistid
  • Nakkushaiguste arst (infektoloog) hindab ja tõlgendab tulemusi ning määrab vajaliku ravi.
  • Immunoloog võib osaleda immuunsüsteemi seisundi hindamisel ja infektsiooni käsitlusel.
  • Perearst või sisehaiguste arst võib testi esmalt tellida ja suunata edasi spetsialistile.

Seotud haigused