FRAP test

Kvantitatiivne · μmol Fe²⁺/L

Normaalsed väärtused

FRAP testi normid
Üldine
Täpsed normväärtused sõltuvad laborist ja kasutatavast metodikast. Ligikaudsed võrdlusvahemikud vereseerumi kohta:
Mehed
Umbes 800–1500 μM Fe2+/L
Naised
Umbes 700–1400 μM Fe2+/L

Näitaja kohta

FRAP test on biokeemiline meetod, millega mõõdetakse vere või koe proovi antioksüdantset aktiivsust. See hindab keha võimet neutraliseerida vabaraadikaleid ja oksüdatiivset stressi. Testi tulemused väljendatakse tavaliselt mikromoolides ekvivalentsetes (μM Fe2+/L).

Funktsioon
  • Mõõdab proovi antioksüdantset võimekust (ferromuutuvate antioksüdantide kogust).
  • Põhineb võimel redutseerida Fe3+ ioonid Fe2+ ioonideks antioksüdantide toimel.
  • Kasutatakse oksüdatiivse stressi ja antioksüdantide staatuse hindamiseks.
Meetodi põhimõte
  • Testis segatakse proov ferrotripiridültriatsiini (Fe3+-TPTZ) kompleksiga.
  • Antioksüdandid põhjustavad Fe3+ redutseerumise Fe2+-ks, mille tulemuseks on sinise värvuse teke.
  • Värvi intensiivsust mõõdetakse spektrofotomeetriliselt ja see on võrdeline antioksüdantide kontsentratsiooniga.
Protseduur
  • Prooviks võetakse tavaliselt vereseerum või plasma veeniverest.
  • Proovile lisatakse FRAP reagens (hapeline puhver, mis sisaldab Fe3+-TPTZ kompleksi).
  • Segu inkubeeritakse toatemperatuuril määratud aja (nt 4–10 minutit).
  • Absorbantsi mõõdetakse spektrofotomeetriga lainepikkusel 593 nm.
  • Tulemust väljendatakse mikromoolides Fe2+ ekvivalendina liitri kohta (μM Fe2+/L).
Valmistumine
  • Tavaliselt tuleb tulla analüüsile tühja kõhuga (8–12 tundi ilma söömata).
  • Vett võib juua.
  • Enne testi tuleks vältida raske füüsilise koormust ja alkoholi tarbimist.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest ja toidulisanditest.
Võimalikud põhjused
  • Kõrge antioksüdantide (nt C-vitamiin, E-vitamiin, glutation) tarbimine toiduga või toidulisanditena.
  • Mõned ravimid või taimsed preparaadid.
  • Osad kroonilised haigused, kus keha toodab rohkem endogeenseid antioksüdante.
  • Füsioloogilised seisundid, näiteks rasedus.
Võimalikud põhjused
  • Oksüdatiivne stress (suur vabaraadikate tootmine).
  • Toitumuslikud puudused antioksüdantide vaesuses (nt vitamiinide C ja E puudus).
  • Kroonilised põletikulised haigused, maksahaigused, diabeet.
  • Alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine.
  • Eakas vanus (antioksüdantsüsteemi aktiivsuse vähenemine).
Peamised juhtumid
  • Oksüdatiivse stressi kahtlus (krooniline väsimus, põletikulised protsessid).
  • Toitumusliku seisundi hindamine (nt vitamiinide puuduse risk).
  • Krooniliste haiguste (diabeet, südame-veresoonkonna haigused, maksahaigused) seire.
  • Antioksüdantravi või toidulisandite tõhususe hindamine.
  • Uurimistöö teaduslikes uuringutes antioksüdantsüsteemi kohta.
Kes tellib või hindab?
  • Sisemeditsiini või perearst.
  • Endokrinoloog või gastroenteroloog.
  • Kliiniline biokeemia või nutrioterapeut.