Entamoeba histolytica antigeen
Entamoeba histolytica antigeeni test on laboratoorselt analüüs, mille abil tuvastatakse ägedat või kroonilist amöebiasis'i (amiibia). Test otsib eriti välja Entamoeba histolytica parasiidi olemasolu soolestikus või maksas. See on oluline diagnostiline vahend, et eristada patogeenset E. histolytica't teistest kahjututest amööbiliikidest.
- Entamoeba histolytica on parasiitne amööb, mis põhjustab inimesel amöebiasi (amiibia).
- Antigeen on spetsiifiline valk või saccariid, mis kuulub parasiidile ja mida eritatakse tema elutegevuse käigus või mis on osa tema rakuseinast.
- Antigeeni tuvastamine patsiendi roojas, vere- või koeproovis on otsene tõend parasiidi kohalolekust ja aktiivsest infektsioonist.
- Rooaantigeeni test (kõige tavalisem): parasiidi tuvastamiseks soolestikust.
- Vereseerumi antigeeni test: infektsiooni tuvastamiseks vereringes, eriti süstemaatilise haiguse või maksakahjustuse korral.
- Eriti oluline on see, et antigeeni test eristab täpselt E. histolytica't teistest, mittepatogeensetest amööbiliikidest (nagu E. dispar).
- Proovi võtmine: Kõige sagedamini kogutakse värske roojaproov spetsiaalsesse anumasse. Võib olla vaja mitut proovi erinevatel päevadel.
- Proovi transport: Proov tuleb laborisse viia kiiresti (tavaliselt 1-2 tunni jooksul) või säilitada spetsiaalsetes tingimustes, et vältida antigeeni lagunemist.
- Analüüs meetod: Laboris kasutatakse antigeeni tuvastamiseks immunoloogilisi meetodeid, nagu ensüümimmunoanalüüs (EIA/ELISA) või immunokromatograafilised kiirtestid.
- Spetsiaalset dieeti või ravimite tarvitamise peatamist tavaliselt ei nõuta.
- Oluline on teavitada arsti kõigist hiljuti tarvitatud ravimitest, eriti antibiootikumidest, antiparasiitravimitest või bariumi kontsentreeritud suspensioonist (mis kasutatakse röntgeniuuringuteks).
- Proovi kogumiseks võib olla vaja erilist anumat, mida annab labor või arst.
- Positiivne tulemus näitab aktiivset Entamoeba histolytica infektsiooni patsiendi organismis.
- See kinnitab amöebiasi diagnoosi, olgu see siis soolestikuvorm (kõhulahtisus, verine iivel) või süstemaatiline vorm (nt amööbne maksapesa).
- Kuna test on spetsiifiline E. histolytica'le, välistab see eksliku diagnoosi teistelt amööbiliikidelt.
- Äge amöebne düsenteeria: tugev kõhulahtisus iive ja verega, kõhuvalu, palavik.
- Krooniline amöebiasis: perioodilised seedehäired, kõhukinnisus ja kõhulahtisus vaheldumine.
- Invasiivne amöebiasis väljaspool soolestikku: amööbne maksapesa (absess), harvemini kopsud, aju või nahakahjustused.
- Püsiv või verine kõhulahtisus, eriti pärast reisimist troopilistesse piirkondadesse.
- Kõhuvalu, krambid, liigne gaasieritus koos iivelduse või oksendamisega.
- Märgid maksakahjustusest: palavik, õigused paremas kõhuõõnes, kollasus, kaalulangus.
- Reisijad või elanikud piirkondades, kus amöebiasis on sage (nt osad Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika piirkonnad).
- Inimesed, kes on olnud kontaktis teiste haigestunutega.
- Immunpuudulikkusega patsiendid (nt HIV-positiivsed).
- Infektsionist (infektsioonihaiguste arst)
- Gastroenteroloog (seedetrakti arst)
- Tropikahaiguste spetsialist
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!