ABSI
ABSI (A Body Shape Index) on antropomeetriline näitaja, mis hindab keha kuju ja seda seostatakse ülekaalulisusega seotud terviseriskidega. See arvutatakse juuskeümbermõõdu, pikkuse ja kaalu põhjal ning peetakse traditsioonilisest KMI-st täpsemaks riski ennustajaks.
Kus seda uuringut tehakse?
- ABSI (A Body Shape Index) on kehakuju indeks, mis võtab arvesse inimese pikkust, kaalu ja eriti juuskeümbermõõtu.
- See näitaja on loodud hindama keharasva jaotust ja seostumist haiguste riskiga, olles seega täiendav tööriist KMI kõrval.
- ABSI aitab hinnata üldist terviseriski, eriti seoses südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja teatud vähktüüpidega.
- Indeks võimaldab tuvastada inimesi, kellel on normaalse KMI korral suurenenud risk tervisekahjustuste tõttu kõhuõõne piirkonnas kogunevast rasvast.
- ABSI arvutatakse valemiga: ABSI = juuskeümbermõõt (m) / (KMI²/³ * pikkus¹/² (m)).
- Juuskeümbermõõtu mõõdetakse tavaliselt naba kõrgusel, hingamist tsüklil lõppedes.
- Õige mõõtmiseks on vaja täpseid mõõtevahendeid (mõõdulint).
- Isel tehakse mõõtmised riieteta või kerges aluspesus, patsient seismas sirgelt.
- Kõhuõõne piirkonna ülemäärase rasvarakkude kogunemine (abdominaalne rasv).
- Metaboolsed häired, nagu insuliinresistentsus ja metaboolne sündroom.
- Ebaõigel toitumisel ja füüsilise tegevuse puudumisel põhinev elustiil.
- Suurenenud risk saada II tüüpi diabeediks.
- Suurenenud risk südame-veresoonkonna haigustele (näiteks südameinfarkt, insult).
- Suurenenud risk teatud vähkidele (näiteks soole- ja rinnavähk).
- Madal ABSI (Z-skoor alla 0) viitab tavaliselt suhteliselt väiksemale keharasva mahule kõhuõõne piirkonnas võrreldes keskmisega.
- Seda seostatakse väiksema riskiga haigestuda ülalmainitud kroonilistesse haigustesse.
- Regulaarne füüsiline aktiivsus, eriti kardiovaskulaarne treening.
- Tasakaalustatud toitumine, mis piirab rafineeritud suhkrute ja küllastunud rasvade tarbimist.
- Geneetilised tegurid võivad mõjutada rasva jaotumist kehas.
- Ülekaalulisuse või rasvumise hindamisel koos teiste näitajatega (nagu KMI ja vöökümbermõõt).
- Metaboolse sündroomi või südame-veresoonkonna haiguste riski hindamisel.
- Pikaajaliste elustiilisekkelte tulemuslikkuse jälgimisel.
- Perearst või sisehaiguste arst võib soovitada ABSI arvutamist riskianalüüsi osana.
- Endokrinoloog või kardioloog kasutab seda tihti patsientide metaboolse tervise ülevaateks.
| Üldine | ABSI väärtused tõlgendatakse tavaliselt protsentiilidena või Z-skoorina võrreldes samas vanuses ja soost referentsrühmaga. ABSI ühik on m⁻¹¹/⁶ kg²/³. Üldiselt peetakse ABSI väärtust alla keskmise (Z-skoor < 0) soodsaks, keskmist (Z-skoor 0) keskmise riskiga ja üle keskmise (Z-skoor > 0) suurenenud riskiga seotuks. |
|---|---|
| Meestele | Meeste puhul võivad normaalsed väärtused erineda sõltuvalt vanusest, kuid Z-skoori aluse 0 (keskmine) võib pidada alguspunktiks. Spetsiifilised vanusega seotud normid on leitavad spetsiaalsetest tabelitest. |
| Naistele | Naiste puhul on ABSI väärtused tavaliselt veidi erinevad meeste omadest sama vanuse ja KMI juures. Naistel võib keskmine risk vastata ka Z-skoorile 0, kuid täpsemad vanusegruppide normid tuleb kontrollida teaduslikes allikates. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
ABSI tõuseb
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!