Sekretiini test

Kirjeldav

Näitaja kohta

Sekretiini test on funktsionaalne uurimus, mille abil hinnatud kõhunäärme ekstsektoorset funktsiooni. Selle käigus manustatakse sekretiini hormooni, mis stimuleerib kõhunäärme vee- ja bikarbonaadirikast sekretsiooni, ning analüüsitakse sapivedeliku kogust ja koostist. Test aitab tuvastada kõhunäärme puudulikkust või obstruktsioone.

Funktsioon
  • Hinnata kõhunäärme ekstsektoorset võimet (sapivedeliku eritamine).
  • Diagnoosida kroonilist pankreatiiti või kõhunäärme puudulikkust.
  • Eristada kõhunäärmehaigusi teistest seedetrakti häiretest.
Rakendus
  • Test põhineb loodusliku hormooni sekretiini manustamisel ja sapivedeliku koguse/bikarbonaadi kontsentratsiooni mõõtmisel.
  • Kasutatakse koos teiste kõhunäärme funktsioonitestidega (nt fecal elastase).
Ettevalmistus
  • Uurimine tehakse tavaliselt tühja kõhuga (öösel ei tohi süüa ega juua).
  • Enne protseduuri tehakse sageli eelnevate ravimite (nt ensüümipreparaatide) katkestamine.
  • Patsient asetatakse mugavalt ning paigaldatakse nasogaastriline sond, mis juhitakse kaksteistsõrmikusse.
Protseduuri käik
  • Enne sekretiini manustamist kogutakse baassapivedelik proove (tavaliselt 10-20 minutit).
  • Seejärel manustatakse sekretiini intravenoosselt (süstina).
  • Pärast manustamist kogutakse sapivedelikku perioodilistelt ajavahemikelt (nt iga 15 minuti järel 1 tunni või 2 tunni jooksul).
  • Kogutud proove analüüsitakse sapivedeliku koguse, bikarbonaadi kontsentratsiooni ja ensüümide (nt amülaasi) sisalduse osas.
Vähendatud sapivedeliku kogus või madal bikarbonaadi kontsentratsioon
  • Krooniline pankreatiit (sagedane põhjus).
  • Kõhunäärme fibroos või atroofia.
  • Kõhunäärmejuha obstruktsioon (nt kasvaja, kivi).
  • Tsüstiline fibroos (mukovistsidoos).
  • Kõhunäärme välispõletik.
Teist tüüpi muutused
  • Normaalse või suurenenud koguse, kuid madala bikarbonaadiga, võib viidata kõhunäärme kanalite obstruktsioonile.
  • Kõrge ensüümide (nt amülaasi) sisaldus võib seostuda kõhunäärme põletikuga.
Peamised kaebused ja seisundid
  • Kroonilised kõhuvalud, eriti pärast söömist.
  • Rasva seedimishäired (steatorea) ja kaalulangus.
  • Kahtlus kroonilise pankreatiidi või kõhunäärme puudulikkuse osas.
  • Hinnata kõhunäärme funktsiooni enne või pärast operatsiooni.
Soovitavad erialaspetsialistid
  • Gastroenteroloog - seedetrakti haiguste eriteadlane.
  • Sisehaiguste arst või endokrinoloog - hormonaalsete ja ainevahetushaiguste ekspert.