Lisa kliinik

Rituksimabi kontsentratsioon

Kvantitatiivne · μg/mL

Normaalsed väärtused

Rituksimabi kontsentratsiooni normid
Üldine
Rituksimabi puhul ei ole ühtset, absoluutset normivahemikku, mis kehtiks kõigil patsientidel. Tulemused tõlgendatakse individuaalselt, võttes arvesse ravistsenaariumi (haigus, doosirežiim) ja eesmärki (nt minimaalne efektiivne kontsentratsioon).
Mehed
Ei ole erinevusi soolise põhjal. Farmakokineetika võib sõltuda kehakaalust ja keha koostisest.
Naised
Ei ole erinevusi soolise põhjal. Raseduse ja imetamise mõju on piiratud andmestikuga, kuid vajab eriarvestust.

Näitaja kohta

Rituksimabi kontsentratsiooni test määrab ravimi (rituksimabi) taseme patsiendi veres. Seda kasutatakse ravimi doosi täpsustamiseks, et tagada optimaalne raviefekt ja minimeerida kõrvaltoimeid. Test on oluline patsientidele, keda ravitakse rituksimabiga nii onkoloogiliste kui ka autoimmuunhaiguste korral.

Funktsioon
  • Rituksimabi kontsentratsiooni mõõtmine võimaldab hinnada ravimi taset organismis aja jooksul (farmakokineetika).
  • See aitab arstil kohandada doosi, et saavutada ja säilitada terapeutiline efekt ilma toksilise kontsentratsioonini jõudmata.
  • Test annab olulist infot ravimi metabolismi ja eliminatsiooni kohta konkreetsel patsiendil.
Päritolu ja olemus
  • Rituksimab on monoklonaalne antikeha, mis suunab end CD20 antigeenile B-lümfotsüütide pinnal.
  • Kontsentratsiooni mõõdetakse tavaliselt vereseerumi või plasmas, kasutades spetsiaalseid laboratoorseid meetodeid (nt immunoensüümianalüüs).
  • See ei ole rutiinne skriinimistest, vaid teostatakse kindlate klinikaliste indikatsioonide alusel ravikuuri ajal.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse vereproov veeni, tavaliselt reeglipärase doosi manustamise eelsel või järgsel ajal (nt järelkontrolli faasis).
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus rituksimabi sisaldust määratakse immunoensüüml meetodil (nt ELISA).
  • Tulemused väljastatakse kontsentratsioonina (tavaliselt mikrogrammides milliliitri kohta - µg/ml või mg/L).
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust (nt paastumist) enamasti ei vaja, kuid tuleb järgida arsti või labori konkreetseid juhiseid.
  • Oluline on teada ja märkida proovi võtmise aeg seoses viimase rituksimabi doosi manustamise ajaga.
  • Võtke kaasa vajalikud meditsiinilised dokumendid ja ravimi manustamise ajalugu.
Ravimi manustamisega seotud põhjused
  • Liiga suur doos või dooside vahelise intervalli lühenemine.
  • Aeglase metabolismiga seotud kogunemine organismis (kumulatsioon).
Patsiendi organismiga seotud põhjused
  • Neerude eba piisav funktsioon (renaalne clearance), mis vähendab ravimi eritumist.
  • Maksa funktsioonihäired, mis võivad mõjutada proteiini sidumist või metabolismi.
  • Vastutegevuse (antidrug antibodies - ADA) puudumine või väga madal tase, mis vähendab ravimi kiiret eliminatsiooni.
Kliiniline tähendus
  • Püsivalt kõrge kontsentratsioon võib suurendada tõsiste infektsioonide (nt progressiivse multifokaalse leukoentsefalopaatia - PML) ja muude kõrvaltoimete riski.
  • Võib viidata vajadusele doosi vähendamiseks või manustamisintervalli pikendamiseks.
Ravimi manustamisega seotud põhjused
  • Ebapiisav ravimidoos patsiendi kehakaalu või kehapinna põhjal.
  • Manustamisvigadest (nt lekke) tingitud kaotus.
  • Plasmafereesi või dialüüsi läbiviimine peale ravimi manustamist.
Patsiendi organismiga seotud põhjused
  • Kiire metabolism või suur jaotumismaht (nt rasvkoe suur hulk).
  • Kõrge tase ravimile suunatud neutraliseerivaid antikehi (ADA), mis seovad ja inaktiveerivad rituksimabi, kiirendades selle eliminatsiooni.
  • Suur tumormassi või aktiivse autoimmuunprotsessiga, mis „tarbib“ ravimi (sihtmärkide arvukus).
Kliiniline tähendus
  • Madal kontsentratsioon võib viia ravi ebaefektiivsusele või kiirele retsidiivile.
  • Viitab võimalikule vajadusele doosi suurendamiseks, manustamissageduse suurendamiseks või ADA testimisele.
Kliinilised olukorrad
  • Ravi eba efektiivsus või haiguse kiire progresseerumine rituksimabi ravi ajal.
  • Kahtlus kõrvaltoimete tekkes, mis võivad olla seotud liiga kõrge ravimitasemega.
  • Patsiendi seisundi või organfunktsiooni (eriti neerude) oluline muutus, mis võib mõjutada ravimi farmakokineetikat.
  • Kontrolliaks ravikuuri pikaajalist ohutust ja efektiivsust (monitooring).
Spetsialistid, kes testi võivad tellida
  • Onkoloog (hematoloog-onkoloog): patsientide puhul, keda ravitakse lümfoomide või kroonilise lümfotsüttaarse leukoomia (KLL) korral.
  • Reumatoloog: patsientide puhul, keda ravitakse raskekujulise reumatoidartriidi, granulomatoosi polüangiiti või mikroskoopilise polüangiidi korral.
  • Nefroloog: mõnel juhul glomerulonefriitide raviks.
  • Kliiniline farmakoloog või ravimispetsialist, kes aitab doosi optimeerida.

Seotud uuringud

Bioloogiliste ravimite monitooring
complementary
Anti-adalimumabi antikehad
complementary
Vedolizumaabi kontsentratsioon
complementary

Seotud haigused

Hodgkini lümfoom 90% non-Hodgkini lümfoom 85% Reumatoidartriit 75%

Otsi näitajat