Lisa kliinik

Prostaglandiin F2α

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Prostaglandiin F2α normaalväärtused
Üldine
Väärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt meetodist ja laborist. Üldjuhul ei ole kehtestatud ühtset universaalset normivahemikku, kuid tase on tavaliselt madal mitterasedatel naistel.
Mehed
Ei ole klinilises kasutuses meestel.
Naised
Raseduse viimasel kolmandikul tase võib tõusta, eriti sünnituse eel. Konkreetsed viiteväärtused tuleb hinnata vastavalt rasedusele ja labori protokollile.

Näitaja kohta

Prostaglandiin F2α (PGF2α) on üks prostaglantiinidest – keemilistest ühenditest, mis toimivad kohalikena signaalmolekulidena ja on seotud organismis esinevate põletikuliste reaktsioonide, valuloo ning emakakaela küpsemise ja sünnituse käivitamisega. Selle taseme mõõtmine veres või muudes kehavedelikes võib olla vajalik erinevate günekoloogiliste ja sünnitusabiga seotud seisundite hindamisel.

Funktsioon
  • Osaleb sünnitusprotsessi käivitamises, põhjustades emakaliihaseid kokkutõmbeid.
  • Reguleerib kollaskehast progesterooni tootmist, aidates lõpetada rasedust.
  • Mängib rolli põletikulistes reaktsioonides ja valuteadlikkuses.
  • Reguleerib vereringet ja silelihastone tonust.
Päritolu
  • Sünteesitakse arahhidoonhappe baasil ensüümide, nagu prostaglandiini H süntaasi (COX) ja prostaglandiini F süntaasi, toimel.
  • Tootmine toimub peamiselt emakas, eelkõige loote membraanides ja kollaskehas, aga ka teistes kudedes (nt kopsud, neerud).
  • Toimib peamiselt kohalikult, kus see sünteesitakse, kuid võib laguneda vereringesse ja mõõta vereseerumi tasemena.
Protseduur
  • Proovimaterjaliks on tavaliselt vereseerum või plasma, mida võetakse veenist.
  • Mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid laboratoorset meetodeid, nagu radioimmunoanalüüs (RIA) või ensüümiga seotud immuunanalüüs (ELISA), mis tuvastavad PGF2α molekule.
  • Enne verevõttu pole vaja erilist ettevalmistust, kuid tuleb arvestada, et mõned ravimid või füüsiline koormus võivad tulemust mõjutada.
Füsioloogilised seisundid
  • Tähtaegne sünnitus või sünnituse algus.
  • Imetamine (stimuleerib piimaeraldust).
Patoloogilised seisundid
  • Enaegne sünnitus (enneaegne sünnitus).
  • Platsenta probleemid (nt platsenta eraldumine).
  • Raseduse kõrvalekalded (nt eklampsia, raseduse indutseeritud hüpertensioon).
  • Mõned põletikulised günekoloogilised haigused (nt endometrioos).
  • Kollaskeha tsüst.
Peamised põhjused
  • Prostaglandiini sünteesi pärssivad ravimid (nt mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – ibuprofeen, diklofenak).
  • Mõned kroonilised hormonaalsed häired.
  • Emakaliihase funktsionaalne nõrkus (võib põhjustada sünnituse aeglustumist).
Kliinilised olukorrad
  • Enneaegse sünnituse riski hindamine.
  • Sünnituse indutseerimise (käivitamise) vajaduse hindamine.
  • Raseduse jätkumise võimalike tüsistuste (nt platsenta probleemid) diagnoosimine.
  • Kollaskeha funktsiooni hindamine.
  • Mittefektiivse sünnituse või emakaliihase nõrkusega seotud seisundite analüüs.
Spetsialistid
  • Sünnitusabi-günekoloog
  • Perearst
  • Reproduktoloog

Seotud uuringud

Prostaglandiin E2
complementary
Tromboksaani B2
complementary
Leukotrieen B4
complementary
Resolviin E1
complementary

Seotud haigused

Reumatoidartriit 75% Süsteemne erütematoosne luupus (SEL) 70% Behceti tõbi 65% Müokardiit 60%

Otsi näitajat