PML-RARA fuusioon

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

PML-RARA fuusioon on spetsiifiline geneetiline muutus, mis tekib kahe erineva geeni – PML ja RARA – ühinemisel kromosoomide translokatsiooni tulemusena. See fuusioongeen on peamine ūnse promielotsütaarse leukeemia (APL) põhjustaja ning selle avastamine on oluline täpse diagnoosi ja sihipärase ravivaliku jaoks.

Funktsioon ja tähtsus
  • PML-RARA fuusioon on patogeenne geeniühendus, mis häirib vererakkude (eriti promielotsüütide) küpsemist ja programmitu surma (apoptoosi).
  • See põhjustab haigusliku valkude kompleksi teket, mis blokeerib normaalseid rakufunktsioone, viies lõpuks vähirakkude kontrollimatu paljunemiseni.
Tekkemehhanism
  • Fuusioon tekib kromosoomide 15 ja 17 translokatsiooni (t(15;17)) tulemusel, mille käigus PML geen kromosoomil 15 ühineb RARA retinoiidhappereptori geeniga kromosoomil 17.
  • See mutatsioon ei ole pärilik, vaid tekib somaatiliste rakkude tasandil (spontaanne või keskkonnateguritest põhjustatud).
Protseduur
  • Testimiseks võetakse patsiendilt vere- või luuüdikanäidis.
  • Proovist eraldatakse DNK või RAKUD ning analüüsitakse molekulaargeneetiliste meetoditega, nagu polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) või fluorestsents in situ hübriidiseerimine (FISH).
  • PCR meetodiga otsitakse spetsiifilist fuusioongeeni RNA-d või DNK-d, mis annab väga tundliku ja spetsiifilise tulemuse.
  • FISH meetod võimaldab visuaalselt tuvastada kromosoomide translokatsiooni rakutuumades.
Diagnostiline tähendus
  • Positiivne tulemus kinnitab ūnse promielotsütaarse leukeemia (APL) diagnoosi peaaegu 100% kindlusega.
  • See on diferentsiaaldiagnostikas oluline, sest APL nõuab kiiret ja spetsiifilist ravi (nt all-trans-retinoiidhappe – ATRA – ja arseeniga).
Ravi ja jälgimine
  • PML-RARA fuusiooni olemasolu määrab ravivaliku: patsiendile rakendatakse sihtravimit (ATRA), mis suunab mutatsiooniga rakud küpsemisele.
  • Pärast ravi algust kasutatakse PCR-testi minimaalse jääkhaiguse (MRD) jälgimiseks. Positiivse tulemuse jäämine võib viidata retsidiivile.
  • Negatiivne tulemus ravi ajal ja pärast seda on soodustav prognoosi näitaja.
Kliinilised sümptomid
  • Kahtlus ūnse müeloidse leukeemia (AML) korral, eriti kui esinevad APL-le iseloomulikud hemorraagilised sümptomid (liigne verejooks, siniloomed) või DIC (hajus intravaskulaarne koagulatsioon).
  • Ebatavalised vereanaliiside tulemused: leukotsüütide arvu muutused, trombotsütopeenia, aneemia koos spetsiifiliste promielotsüütide esinemisega verevõttes.
  • Ravi vastuse hindamine APL ravi käigus ja retsidiivi kahtlus.
Spetsialistid ja kõrvaldiagnoosid
  • Testi tellib ja tulemust tõlgendab **hematoloog** või **onkoloog**.
  • Testi võidakse teha ka teiste leukeemiate diferentsiaaldiagnostika raames, et välistada või kinnitada APL-d, mis nõuab kiiret sekkumist.