Plasma viskoossuse uuring

Plasma viskoossuse uuring on laboratoorse analüüs, mis määrab vere vedela osa (plasma) viskoossust ehk sisemist hõõrdumist. See näitaja peegeldab vere voolamistakistust veresoonetes ja on oluline erinevate vereringe-, põletiku- ja autoimmuunhaiguste diagnostikas ning jälgimisel.

Funktsioon
  • Plasma viskoossus iseloomustab vere plasma paksust või "jäägisust", mis mõjutab vere voolukiirust ja kudede verevarustust.
  • Kõrge plasma viskoossus võib suurendada vererõhku, koormada südant ja soodustada trombide teket.
Päritolu
  • Uuring mõõdab spetsiaalse seadmega (viskosimeetriga) plasma voolamist kindlates tingimustes.
  • Tulemus sõltub peamiselt plasmas leiduvate suure molekulmassiga valkude, nagu fibrinogeeni ja immuunglobuliinide, kontsentratsioonist.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt veenis veri, mis asetatakse antikoagulantiga (nt naatriumtsitraadi) katrisse.
  • Veri tsentrifugitakse, et eraldada punased verelibled ja muud rakkudest plasmast.
  • Puhas plasma asetatakse viskosimeetrisse, mis täpselt mõõdab selle voolamise takistust (viskoossust) kindlal temperatuuril.
Oluline teada
  • Soovitatav on tulla analüüsile õhukõhuline, kuna toidu sissevõtt võib mõjutada mõningaid plasmas olevaid komponente.
  • Oluline on joogirežiimi järgimine, sest raske dehidratatsioon (vedelikupuudus) tõstab viskoossust kunstlikult.
Kliinilised seisundid
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus)
  • Müeloom või muud plasmarakkude kasvajad (Waldenströmi makroglobulinneemia)
  • Rasked infektsioonid
  • Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
Muud tegurid
  • Suurenenud fibrinogeeni või immuunglobuliinide tase veres
  • Mõned autoimmuunhaigused
  • Diabetes või metabolilne sündroom
  • Tõsised põletikulised reaktsioonid
Võimalikud põhjused
  • Hüpoproteiinemia (valkude, eriti albumiini, puudus veres)
  • Mõned maksakahjustused (nt tsirroos), mis häirivad valkude sünteesi
  • Anemiad
  • Ülehüdratatsioon (liigne vedelik sissevõtt või kogunemine)
Peamised näidustused
  • Krooniliste põletikuliste või autoimmuunhaiguste kahtlus või jälgimine.
  • Rasked peavalud, nägemishäired või muud sümptomid, mis võivad viidata hüperviskoossuse sündroomile.
  • Müelooma või muude plasmatsellide häirete diagnostika ja ravi tõhususe hindamine.
  • Kardiovaskulaarse riski hindamine (koos teiste näitajatega).
Soovitavad spetsialistid
  • Uuringut võib tellida **hematoloog** (verespesialist), **reumatoloog** või **kardiolog**.
  • **Sisehaiguste** arst võib seda kasutada patsiendi üldise seisundi hindamisel.
Üldine Tüüpiline võrdlusvahemik on 1,10 kuni 1,30 mPa·s (millipaskalsekundit) temperatuuril 37 °C.
Meestele Normid meestel võivad olla veidi madalamad kui naistel, kuid erinevus pole oluline.
Naistele Naistel võib normivahemik olla veidi laiem, eriti raseduse ajal või hormonaalsete muutuste korral.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!