Oksaluuria uuring

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

Oksaluuria uuringu normid

Üldine

Normaalväärtused võivad veidi erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.

Mehed

Täiskasvanud mehed: alla 40 mg/24h (alla 0,46 mmol/24h)

Naised

Täiskasvanud naised: alla 30 mg/24h (alla 0,34 mmol/24h)

Näitaja kohta

Oksaluuria uuring on laboratoorselt läbiviidav proov, mis määrab uriinis oksalaatide kontsentratsiooni 24 tunni jooksul kogutud uriinis. See on oluline diagnostiline vahend, et hinnata organismi oksalaatide ainevahetust ning seostatud riski tekkida neerukive või muude oksalaatidega seotud tervisehäiretega. Uuring aitab tuvastada nii toidusest põhjustatud kui ka pärilikke või teisi haiguseid, mis põhjustavad oksalaatide kogunemist.

Mis on Oksaluuria uuring?

Funktsioon

Määrab oksalaatide hulga 24 tunni uriinis.
Hinnab organismi oksalaatide ainevahetuse häireid.
Aitab diagnostiseerida ja jälgida haigusi, mis põhjustavad liigset oksalaatide eritumist (nt primaarne oksaluuria, neerukivid).

Päritolu

Oksalaadid on looduslikud ühendid, mis leiduvad paljudes toiduainetes (nt spinaat, pähklid, šokolaad).
Enamik oksalaate organismis tekib ainevahetuse käigus või pärineb toidust.
Liigne kogunemine võib põhjustada kristallide moodustumist ja neerukive.

Ettevalmistus ja protseduuri kulg

Protseduur

Uriini kogumine täpselt 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse.
Kogumise alguses (nt hommikul kell 8) tuleb uriin lasta ära, seejärel kogutakse kõik järgnev uriin järgmise 24 tunni jooksul.
Järgmise päeva samal ajal (kell 8) tuleb viimane uriiniosa lisada kogusesse.
Kogutud uriini segatakse hoolikalt ja valatakse osa väiksemasse anumasse analüüsi jaoks.
Anum peab enamasti olema jahedas (külmikus) kogu kogumisperioodi vältel.

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb arstiga kooskõlastada võimalik ravimite tarvitamise peatamine.
Soovitatav on vältida ekstreemselt oksalaatiderohket toitumist mõne päeva jooksul enne uuringut, et saada usaldusväärne põhiaseisund.
Oluline on täpselt järgida 24-tunnise kogumise juhiseid.

Kõrge oksalaatide tase uriinis (Hüperoksaluuria)

Toitumuslikud põhjused

Liigne tarbimine oksalaatiderikkaid toite (nt spinaat, revas, pähklid, kakao).
K-vitamiini suured doosid (võivad muunduda oksalaatideks).
Suur seedimata süsivesikute (nt fruktoos) tarbimine.

Meditsiinilised seisundid

Primaarne hüperoksaluuria (haruldane pärilik ainevahetushäire).
Seedetrakti haigused, mis põhjustavad rasvhapete halba imendumist (nt Crohn'i tõbi, tsöliaakia).
Krooniline neerupuudulikkus.
Mõned maksahaigused.
Endokriinsed häired (nt hüpoparatüreoidism).

Muud tegurid

Etileneglikooli (mürgise antifriisi) manustamine.
Pikaajaline suukaudne antibiootikumide kuritarvitamine, mis häirib soolestiku floorat.

Madal oksalaatide tase uriinis

Toitumuslikud põhjused

Väga madal oksalaatide sisaldusega dieet.
Piisav kaltsiumi tarbimine, mis seob oksalaadid soolestikus.

Meditsiinilised seisundid

Vitaamilised või toitumuslikud puudused (nt B6-vitamiini puudus, mis on vajalik oksalaatide ainevahetuseks).
Mõned haruldased ainevahetushäired.
Raske neerupuudulikkus (võib vähendada oksalaatide eritumist).

Indikatsioonid: millal tehakse Oksaluuria uuringut?

Peamised põhjused

Kahtlus neerukivide tekkimisele, eriti kaltsiumoksaatkivide korral.
Korduvad neerukivide episoodid.
Peres on teada pärilikke haigusi, nagu primaarne hüperoksaluuria.
Kroonilised seedehäired või rasvade halb imendumine.
Hinnata ravitoime neerukivide või ainevahetushäirete korral.

Konsulteerida spetsialistiga

Nefroloog (neerude spetsialist) hindab neerukivide ja neerufunktsiooniga seotud probleeme.
Uroloog tegeleb neerukivide diagnostika ja raviga.
Gastroenteroloog võib uuringut tellida seedetrakti haiguste seostamiseks.
Endokrinoloog võib seda kasutada ainevahetushäirete hindamiseks.