Epstein-Barri viiruse EA IgG antikehad
Epstein-Barri viiruse (EBV) EA IgG antikehad on antikehad, mis on suunatud EBV varajase antigeeni (EA) vastu. Need antikehad võivad viidata aktiivsele või hiljutisele EBV nakkusele ja aitavad diagnoosida infektiivset mononukleoosi või muid EBV seotud haigusi.
Kus seda uuringut tehakse?
- Need on immuunsüsteemi poolt toodetud valgud (immunoglobuliinid G klassi), mis seonduvad spetsiifiliselt Epstein-Barri viiruse varajaste antigeenidega (EA).
- Nende peamine roll on aidata tuvastada viiruse aktiivset paljunemist organismis.
- Epstein-Barri viiruse EA IgG antikehad tekivad organismis vastusena EBV nakkusele, eriti aktiivse infektsiooni ajal.
- Need on osa humoraalsest immuunvastusest ja võivad kesta mõnda aega pärast nakkuse lahtistumist.
- Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt: isu).
- Oluline on teavitada arsti võttevõtja hetkeseisundi (ravimid, kroonilised haigused) kohta.
- Soovitatav on konsulteerida arstiga konkreetsete juhiste saamiseks.
- Tavaliselt võetakse veriproov veenist (tavaliselt küünarnukist).
- Proov saadetakse analüüsiks spetsialiseeritud laboratooriumisse, kus tehakse immunoensi test (nt ELISA) EA IgG antikehade tuvastamiseks.
- Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
- Positiivne või kõrge EA IgG titer viitab tavaliselt aktiivsele EBV nakkusele või hiljutisele nakkusele (mõned kuud tagasi).
- Erinevalt teistest EBV antikehadest (nt VCA IgM), võib EA IgG tõus esineda ka kroonilise või taasaktiveerunud infektsiooni korral.
- Primaarne EBV nakkus (nt infektiivne mononukleoos).
- EBV seotud kroonilised nakkused või taasaktiveerumine nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel.
- Mõned EBV-ga seotud kasvajad (nt nasofarüngi kartsinoom, Burkitti lümfoom), kuid see nõuab täiendavaid uuringuid.
- Kahtlus aktiivse EBV nakkuse (nt infektiivse mononukleoosi) diagnoosimiseks, eriti kui sümptomid (väsimus, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine) viitavad sellele.
- EBV nakkuse faasi eristamine (primäärne vs. krooniline vs. minevikunakkus).
- Immuunpuudulikkusega patsientide seire, kellel on kahtlus EBV taasaktiveerumise kohta.
- Mõningate kasvajate ja autoimmuunhaiguste (nt süsteemne erütematoosne luupus) diagnostilises algoritmis.
- Nakkushaiguste eriarst (infektoloog)
- Perearst või sisehaiguste eriarst
- Hematoloog või onkoloog (kahtluse korral EBV seotud kasvajate järele)
- Immunoloog
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!