Lisa kliinik

UDP-glükuronosüültransferaas

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

UDP-glükuronosüültransferaasi normid
Üldine
Normaalväärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist, laborist ja indiviidi vanusest. Uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb alati lähtuda konkreetse labori esitatud viitväärtustest.
Mehed
Spetsiifilist erinevust meeste ja naiste normivahemikes ei ole, kuid indiviidseid erinevusi võib esineda.
Naised
Spetsiifilist erinevust meeste ja naiste normivahemikes ei ole, kuid indiviidseid erinevusi võib esineda.

Näitaja kohta

UDP-glükuronosüültransferaas (UGT) on ensüümide perekond, mis osaleb organismis toimuvas glükuronidatsiooni reaktsioonides. Need ensüümid muudavad paljusid võõr- ja endaaineid (nagu ravimid, hormoonid ja toksiinid) vees lahustuvamaks, et need saaksid kergemini organismist eralduda. UGT aktiivsuse mõõtmine on oluline maksa funktsiooni hindamisel ning teatud geneetiliste haiguste ja ravimite metabolismi uurimisel.

Funktsioon
  • Peamine ülesanne on katalüüsida glükuronidatsiooni - keemilist reaktsiooni, kus glükuroonhape lisandub sihtmolekulile.
  • See protsess muudab lipofiilsed (rasvades lahustuvad) ained hüdrofiilseteks (vees lahustuvateks), muutes need ohutumaks ja kergemini eraldatavaks uriini või sapiga.
  • UGT ensüümid mängivad olulist rolli paljude ravimite, toksiinide, steroidhormoonide ja sapihapete metabolismis.
Päritolu
  • UDP-glükuronosüültransferaasid sünteesitakse peamiselt maksas, mis on nende peamine tegevuskoht.
  • Neid leidub olulises koguses ka soolestiku limaskestas, neerudes, kopsudes ja muudes kudedes.
  • Erinevatel UGT ensüümidel on erinevad substraadispetsiifilisused ja nad on kodeeritud erinevate geenide poolt.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov veinist. Mõned meetodid võivad nõuda ka koeproovi (näiteks maksabiopsia) UGT aktiivsuse otseseks mõõtmiseks kudedes.
  • Enne vereproovi võtmist võib olla vaja olla 4-8 tundi mittesöömise režiimis.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist hetkel võetavatest ravimitest, sest paljud neist võivad mõjutada UGT aktiivsust.
Ravimid ja ained
  • Mõned ravimid (nagu fenobarbitaal, rifampitsiin, karbamasepiin) võivad indutseerida (suurendada) UGT ensüümide sünteesi.
  • Pikaajaline alkoholi tarbimine võib teatud UGT vorme aktiveerida.
Haigused
  • Mõned maksahaigused (nagu maksapõletik) võivad põhjustada ensüümide aktiivsuse muutusi.
  • Gilbert'i sündroom - tavaliselt kahjutu seisund, mida iseloomustab UGT1A1 ensüümi osaline puudulikkus, kuid teiste UGT vormide aktiivsus võib olla normaalne või isegi suurenenud.
Geneetilised häired
  • Crigler-Najjari sündroom (tüüp I ja II) – haruldased pärilikud seisundid, mille puhul UGT1A1 ensüümi aktiivsus on tugevalt vähenenud või puudub, põhjustades kroonilist žaudi.
  • Gilbert'i sündroom – kerge UGT1A1 aktiivsuse vähenemine, mis põhjustab vahelduvaid bilirubiinitaseme tõususid.
  • Teised haruldased UGT defitsiidiga seotud sündroomid.
Maksa funktsionaalne seisund
  • Raske maksakahjustus või tsirroos võib vähendada UGT ensüümide sünteesi maksas.
  • Toitumuspuudulikkus või raske haigus võib mõjutada ensüümide tootmist.
Vanus
  • Vastsündinutel on UGT aktiivsus füüsioloogiliselt madal, mis suurendab neonataalse žaudi riski.
Kliinilised olukorrad
  • Põhjendamatu või pikaajalise žaudi (kollatuse) diagnostika, eriti Crigler-Najjari või Gilbert'i sündroomi kahtlus.
  • Maksa funktsiooni põhjalik hindamine.
  • Ravimite metabolismi ja toime kestuse hindamine, eriti kui on oht toksilisuse või ravimiakumulatsiooni tekkeks.
  • Uurimistöö teatud vähivormide, hormonaalsete häirete või neuroloogiliste haiguste (nagu Parkinson'i tõbi) raames, kus UGT ensüümid võivad osaleda haigusprotsessis.
Spetsialistid
  • Uuringut võib tellida gastroenteroloog, hepatoloog (maksaspetsialist), geneetik või kliniiline farmakoloog.
  • Laste puhul võib uuringut tellida lastearst või laste gastroenteroloog.

Seotud uuringud

Pürimidiin-5'-nukleotidaas
complementary
BSEP uuring
complementary
MDR3 uuring
complementary
FIC1 test
complementary

Seotud haigused

Tsüstiline fibroos 75% Fenüülketonnuuria (PKU) 65% Galaktoseemia 60% Mukopolisahharidoos (Mucopolysaccharidosis) 55%

Otsi näitajat