Lateksi allergiatest

Kvantitatiivne · kUA/L

Näitaja kohta

Lateksi allergiatest on diagnostiline protseduur, mille abil tuvastatakse immuunsüsteemi üliaktiivsust lateksi suhtes. Test aitab kindlaks teha, kas patsientil on allergiline reaktsioon lateksile, mis võib avalduda nahaärrituse, hingamisraskuste või anafülaktilise šokina. Seda testi soovitatakse eriti inimestel, kes on regulaarselt kokkupuutes lateksitoodetega, näiteks meditsiinitöötajatel.

Mis on Lateksi allergiatest?

Funktsioon

Lateksi ülitundlikkuse tuvastamine
Allergilise reaktsiooni tüübi ja tõsiduse hindamine
Ennetavate meetmete planeerimise aluse loomine

Testi tüübid

Nahatest (prik-test) - kiireim ja levinum meetod
Veretest (spetsiifiliste IgE antikehade määramine)
Kontakttest (rakkude migratsiooni inhibeerimise test)

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Enne naha-testi tuleb lõpetada antihistamiinide kasutamine 5-7 päeva varem.
Veretesti puhul erilist ettevalmistust pole vaja.
Oluline on teavitada arsti kõigist terviseprobleemidest ja ravimitest.

Protseduur

Nahatest: tilgutatakse lateksi ekstrakti ja tehakse sügavuti nahka. Reaktsiooni hinnatakse 15-20 minuti pärast.
Veretest: võetakse veenist vereproov, mis analüüsitakse laboris.
Kontakttest: tehakse laboris rakukultuuriga.

Positiivne Lateksi allergiatesti tulemus

Tähendus

Tuvastab allergiat lateksi valkude suhtes (tüüp I ülitundlikkus).
Näitab, et organism toodab lateksi vastu spetsiifilisi IgE antikehi.
Kinnitus, et patsient vajab lateksivaba keskkonda ja ravistrateegiat.

Seotud riskid ja sümptomid

Kokkupuutel võib tekkida urtikaaria, sügelus, põletik.
Võimalikud hingamisteede sümptomid: nohu, aevastamine, astma.
Raskeim reaktsioon on anafülaksia, mis nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist.

Millal testi tehakse?

Kliinilised indikatsioonid

Kokkupuutejälgede või allergiliste reaktsioonide ilmnemine lateksiga (kindaid, balloonid, meditsiiniseadmeid kasutades).
Professionaalne risk: meditsiinitöötajad, koristajad, kummitööstuse töötajad.
Enne planeeritud kirurgilist operatsiooni, kui patsiendil on teadaolevad allergiad.
Spina bifida või uroloogiliste anomaaliatega patsiendid, kes on läbinud korduvaid operatsioone.

Kes saadab testile?