Entamoeba histolytica väljaheites

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Entamoeba histolytica väljaheite analüüs on parasiitse infektsiooni (ameebiaas) diagnoosimiseks kasutatav laboratoorne test. See tuvastab, kas sooltestis leidub Entamoeba histolytica tsüste, mis võivad põhjustada kroonilist kõhulahtisust, kõhuvalu ja raskemaid soolestikuprobleeme. Testi tulemus on kvalitatiivne (positiivne või negatiivne).

Funktsioon ja tähtsus
  • Entamoeba histolytica on üksellige parasiit, mis põhjustab inimestel ameebiaasi.
  • See elutseb ja paljuneb jämesooles ning võib kahjustada sooleseina, põhjustades haavandeid ja verist kõhulahtisust.
  • Tsüstide eritumine väljaheidetega on nakkuse peamine edasikandmise viis.
Käitumine organismis
  • Infektsioon võib olla sümptomiteta (kandlus) või põhjustada erineva raskusastmega kliinilisi sümptomeid.
  • Raskeimal juhul võib parasiit levida maksa ja teistesse organitesse, põhjustades ameebset abstsessi.
Valmistumine
  • Enne proovi kogumist võib olla vajalik teatud ravimite (nt antimikroobsete, läkitavate) võtmise peatamine, vastavalt arsti juhistele.
  • Proovi kogumiseks kasutatakse steriilset anumat. Oluline on vältida uriini või veekoguse segunemist väljaheitega.
  • Proov tuleb laborisse toimetada võimalikult kiiresti (tavaliselt 1-2 tunni jooksul), et vältida tsüstide hävimist.
Protseduur
  • Väljaheideproovi mikroskoopiline uurimine spetsiaalse (nt lahjendatud joodi) preparaadi abil tsüstide või troopiliste vormide tuvastamiseks.
  • Vahel kasutatakse ka immunoloogilisi teste (nt ELISA) või molekulaarseid meetodeid (nt PCR) täpsema tulemuse saamiseks.
Kliiniline tähendus
  • Kinnitab aktiivset Entamoeba histolytica infektsiooni (ameebiaas).
  • Näitab, et inimene on parasiidi kandja ja võib olla nakkusohtlik teistele.
Võimalikud seisundid
  • Ameebne kõhulahtisus (ameebne düsenteeria) – iseloomulik on vere ja lima sisalduv väljaheide.
  • Krooniline sümptomiteta kandlus.
  • Soolestikuväline ameebiaas (nt maksa-, kopsu- või ajupõletik).
Peamised näidustused
  • Pikaajalise või verega kõhulahtisuse korral.
  • Kahtlus ameebiaasi vastu, eriti pärast reisimist endeemilistesse piirkondadesse.
  • Kontroll-uuring infektsiooni ravi efektiivsuse hindamiseks.
  • Uurimisel nakkushaiguste (nt süüfilise, HIV) korral, kuna võib esineda kaasuv infektsioon.
Kes tellib või analüüsib?
  • Infektoloog
  • Gastroenteroloog
  • Perearst
  • Epidemioloog (nakkushaiguste surve kontekstis)

Seotud haigused