Strontsium

Strontsium (keemiline sümbol Sr) on leelismuldmetall, mida leidub looduses ja mis sarnaneb oma omadustelt kaltsiumiga. Strontsiumi taset kehas mõõdetakse peamiselt potentsiaalse mürgistuse või radioaktiivse kiirguse (nt strontsium-90) riski hindamiseks. See uuring võib olla oluline nii töötervishoiu kui ka keskkonnameditsiini valdkonnas.

Funktsioon ja tähtsus
  • Looduslikult esineb väikeses koguses toidus ja joogivees.
  • Kehas sarnaneb kaltsiumiga ning võib koguneda luukoes ja hambastes.
  • Suurenenud kontsentratsioon võib olla toksiline või radioaktiivse kiirguse allika.
Päritolu ja levik
  • Leidub mineraalides nagu strontsianiit ja tsölestiin.
  • Tööstuslikku kasutust leidub pürotehnikas, metallurgias ja teatud tüüpi akudes.
  • Radioaktiivne isotoop strontsium-90 tekib tuumareaktsioonide käigus ja on keskkonnaoht.
Protseduur
  • Enamasti kasutatakse veriproovi, mis võetakse küünarsoonist.
  • Võib kasutada ka uriiniproovi (24-tunnine kogumine) või juuksede analüüsi pikaajalise kokkupuute hindamiseks.
  • Proovi analüüsitakse tavaliselt aatomabsorptsioon-spektromeetria (AAS) või mass-spektromeetria meetoditega.
Ettevalmistus
  • Enne verivõttu on soovitatav olla 8-12 tundi mittesöömise režiimis.
  • Tuleb teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest või toidulisanditest.
  • Vältida strontsiumi sisaldavate mineraalvesi või toidulisandite tarbimist vähemalt 48 tundi enne uuringut.
Keskkonnategurid
  • Elu või töö strontsiumi rikkalikes piirkondades (nt kaevanduspiirkonnad).
  • Radioaktiivse tolmuga saastunud õhu või toidu sissehingamine või tarbimine.
  • Mürgise strontsiumi sisaldava vee või toidu tarbimine.
Meditsiinilised ja tööstuslikud põhjused
  • Mõned meditsiinilised protseduurid või raviskeemid ajalooliselt (nüüd harva).
  • Tööstuslik kokkupuude (nt keraamika, metallitööstus).
  • Krooniline kaltsiumivaegus, mis võib soodustada strontsiumi imendumist.
Võimalikud põhjused
  • Madal strontsiumi tase on harva meditsiiniline probleem, sest organism vajab seda ainult väga väikeses koguses.
  • Pikaajaline alatoitumus või toidupuudus, mis piirab kõiki mikroelemente.
  • Mõned seedeelundkonna haigused, mis häirivad mineraalide imendumist.
Peamised indikatsioonid
  • Kahtlus strontsiumi mürgistusele (näiteks töötajatel vastavas tööstuses).
  • Kontroll pärast teadaolevat kokkupuudet radioaktiivse strontsium-90ga.
  • Luude või hammaste tervise hindamine seoses keskkonnateguritega.
  • Toksikoloogiline uuring mittespetsiifiliste sümptomite (näiteks iiveldus, luuvalud) korral.
Soovitatavad spetsialistid
  • Töötera arst (töötervishoid) – ohu hindamiseks töökeskkonnas.
  • Toksikoloog või keskkonnameditsiini spetsialist – mürgistuse diagnostika ja ravi jaoks.
  • Raviarst (perearst) – esmase hindamise ja suunamise korral.
Üldine Tervetel inimestel, kes pole olnud suuremat kokkupuudet strontsiumiga, on tase tavaliselt alla 5 µg/L (mikrogrammi liitri kohta) veres. Normaalsed väärtused võivad erineda sõltuvalt laboratooriumi meetoditest.
Meestele Eri sugu võib mõjutada strontsiumi metabolismi, kuid selget soopõhist erinevus ei ole tuvastatud. Üldiselt kehtivad samad normid.
Naistele Sama, mis meestel. Raseduse ajal võib strontsiumi transport platsenta kaudu olla riskitegur.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!