Striatsionaarsed antikehad

Kvantitatiivne · U/mL

Näitaja kohta

Striatsionaarsete antikehade test on immuunanalüüs, mille eesmärk on tuvastada organismis spetsiifilisi antikehi, mis suunavad end raidkoe, eelkõige südamelihase ja luustiku lihaste vastu. See analüüs on oluline abivahend mitmete autoimmuunhaiguste, eriti müasteenia gravis ja müosiitide diagnostil. Positiivne tulemus viitab sageli autoimmuunsele reaktsioonile, mis võib põhjustada lihasnõrkust ja muid neuroloogilisi sümptomeid.

Funktsioon
  • Striatsionaarsed antikehad on immuunsüsteemi poolt toodetud valgud (immunoglobuliinid), mis seonduvad spetsiifiliste sihtmärkidega raidkudede (striated muscle) tsütoplasmas ja membraanides.
  • Nende esinemine veres on seotud autoimmuunprotsessiga, kus organism ründab omaenda lihaskoe struktuure, põhjustades põletikku ja kahjustusi.
Päritolu ja tüübid
  • Need antikehad on sageli seotud T-rakkude poolt vahendatud autoimmuunsuse ja B-rakkude hüperaktiivsusega.
  • Kõige sagedamini esinevad nad patsientidel, kellel on müasteenia gravis, polümüosiit või dermatomüosiit, kuid võivad esineda ka mõne vähi või ravimi (nt D-penitsillamiini) puhul.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse patsiendilt veenisvere proov tavalises vererühma torukesesse.
  • Laboris tehakse vereproovist seroloogiline test, tavaliselt kasutades indirektset immunofluorestsentsi (IIF) või ensüümiimmunoanalüüsi (EIA/ELISA) meetodit.
  • Tulemust väljendatakse tiitrina (näiteks 1:80, 1:160) või kvalitatiivselt (positiivne/negatiivne), sõltuvalt labori protokollist.
Ettevalmistus
  • Analüüsiks ei ole vaja erilist ettevalmistust, verevõtt võib toimuda päevasel ajal.
  • On soovitatav teavitada arsti võttetest ravimitest, eriti immunosupressantidest või kortikosteroididest, kuna need võivad mõjutada tulemust.
Autoimmuunhaigused
  • Müasteenia gravis – eriti noortel naistel esinev neuromuskulaarne haigus, mille puhul need antikehad on leitud kuni 80-90% juhtudest.
  • Polümüosiit ja dermatomüosiit – lihaste põletikulised haigused, mis põhjustavad lihasnõrkust ja valu.
  • Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) või muud süsteemsed sidekoehaigused.
Vähktõved ja teised seisundid
  • Tüümuse kasvaja (tüümoom) – ligi 30-40% müasteenia gravis patsientidel esineb ka tüümuse hüperplaasia või tüümusevähk, mis on seotud kõrge antikehade tiitriga.
  • Mõned vähi tüübid (nt kopsuvähk, rinna- või soolevähk) võivad kaasneda paraneoplastilise müasteenia või müosiidiga.
  • Harva võib positiivne tulemus esineda pikaajalise D-penitsillamiini manustamise korral reumatoidartriidi ravis.
Peamised näidustused
  • Müasteenia gravis kahtlus – patsientidele, kellel on lihasnõrkus, eriti silmaliigeste, näo, neelamise või hingamispooluse nõrkus.
  • Dermato- või polümüosiidi diagnostika – kui esinevad lihaspõletiku tunnused (lihasvalu, nõrkus) koos nahakahjustustega või ilma.
  • Tüümuse kasvaja (tüümooma) või muu vähi kahtlus koos neuroloogiliste sümptomitega.
  • Teiste autoimmuunhaiguste (nt SLE) hindamisel ja diferentsiaaldiagnostikas.
Spetsialistid, kes võivad analüüsi ette kirjutada
  • Neuroloog – müasteenia gravis või müosiitide diagnoosimiseks.
  • Reumatoloog – süsteemsete autoimmuunhaiguste hindamiseks.
  • Onkoloog või torakalkirurg – tüümuse kasvaja või paraneoplastiliste sündroomide korral.

Seotud haigused