Fumaraat

Kvantitatiivne · μmol/L

Normaalsed väärtused

Fumaraadi normid

Üldine

Tavaline fumaraadi tase veres on 0,5–2,0 mg/dL. Uriinis norm võib olenevalt meetodist erineda.

Mehed

Meestel võib olla veidi kõrgem tase tänu suuremale lihasmassile ja ainevahetuse kiirusele.

Naised

Naistel võib olla veidi madalam tase, eriti raseduse ajal või hormonaalsete muutuste korral.

Näitaja kohta

Fumaraat on fumaroonhappe sool, mis esineb organismi ainevahetuses. Fumaraadi taset mõõdetakse veres või uriinis, et hinnata ainevahetuse häireid, eriti seoses mitokondriaalsete haiguste või põletikuliste seisunditega.

Mis on Fumaraat?

Funktsioon

Osaleb Krebsi tsüklis, toodetes energia rakkudele.
Talub olulist rolli rakuhingamises.
Võib olla kasutusel toidulisandina või ravimina (nt psoriaasi ravis).

Päritolu

Looduslikult esineb organismis ainevahetuse vaheproduktina.
Sünteesitakse mitokondrioides.
Võib pärineda ka toidust või ravimitest.

Ettevalmistus uurimiseks

Protseduur

Veriproov võetakse veenist, tavaliselt hommikul kõhul.
Uriiniproovi kogutakse 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse.
Enne proovivõtmist tuleb vältida füüsilist koormust ja teatud toidulisandeid.
Ravimite kohta tuleb teavitada arsti, need võivad tulemust mõjutada.

Kõrge fumaraadi tase

Võimalikud põhjused

Fumarase defitsiit (pärilik haigus, mis põhjustab fumaraadi kogunemist).
Põletikulised haigused (nt Crohn'i tõbi, psoriaas).
Maksakahjustus või maksa tsirroos.
Vähiravi (nt teatud kemteraapiad).
Kroonilised neeruhäired.

Kaasnevad sümptomid

Lihasenõrkus ja väsimus.
Nahakahjustused või lööve.
Seedehäired.
Neuroloogilised sümptomid (harva).

Madal fumaraadi tase

Võimalikud põhjused

Ainevahetuse häired (nt urea tsükli defektid).
Alatoitumus või toitainete puudus.
Mõned ravimid (nt antibiootikumid).
Raske maksakahjustus (kahjustab sünteesi).

Kaasnevad sümptomid

Väsimus ja energiapuudus.
Lihaste krambid.
Kasvupeetus (lapsi).
Kehakaalulangus.

Indikatsioonid: millal uurimist tehakse?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus mitokondriaalse haiguse või ainevahetushäire (nt fumarase defitsiidi) järgi.
Kroonilised põletikulised haigused (nt psoriaas, põletikulised soolehaigused).
Seenete ravimite (nt metüülfumarate) kõrvaltoimete hindamine.
Selgituseta lihasenõrkus või neuroloogilised sümptomid.
Neeru- või maksafunktsiooni hindamine.

Spetsialistid