Leishmania vastased

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Leishmania vastaste test on seroloogiline uuring, mille abil tuvastatakse immuunsüsteemi poolt tekitatud antikehi Leishmania parasiidi vastu. See test aitab diagnoosida leishmanioosi, mis on parasiitnakkus, mis levib teatud kiltseente hammustuse kaudu.

Funktsioon
  • Leishmania vastased on immuunglobuliinid (peamiselt IgG ja IgM), mida immuunsüsteem toodab vastusena Leishmania parasiidile.
  • Nende peamine ülesanne on märgistada patogeen, et see oleks tuvastatavam ja hävitatavam fagotsüütide poolt.
Päritolu ja mehhanism
  • Antikehad tekivad pärast esmast kokkupuudet Leishmania parasiidiga, tavaliselt kiltseente hammustuse kaudu.
  • Nende kontsentratsioon veres võib tõusta mõne nädala jooksul pärast nakkust ja säilida kõrgena kuude, isegi aastate jooksul pärast nakatumist või ravi.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov küünarnukist või kämblast. Erilist ettevalmistust (nt isu) tavaliselt ei vaja.
  • Veri analüüsitakse laboris, kasutades seroloogilisi meetodeid nagu ELISA (enzyme-linked immunosorbent assay) või immunofluorestsents.
  • Tulemused on kvalitatiivsed (positiivne/negatiivne) või kvantitatiivsed, mis näitab antikehade tiitrit või kontsentratsiooni.
Tõlgendamine
  • Positiivne tulemus näitab, et organism on kokku puutunud Leishmania parasiidiga ja on välja arendanud immuunvastust.
  • See ei tähenda automaatselt aktiivset haigust, kuna antikehad võivad säilida ka pärast nakatumist või olla märgiks varjatust kandlusest.
Võimalikud põhjused
  • Aktiivne leishmanioos (nahk-, limaskesta- või vistseraalne vorm).
  • Minevikus läbipõetud nakkus, kus antikehad on veel tuvastatavad.
  • Varjatu kandlus ilma kliiniliste sümptomiteta (subkliiniline infektsioon).
  • Võimalikud valepositiivsed tulemused ristreaktsioonide tõttu teiste parasiitidega (nt malaaria, Chagasi haigus).
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajaline kõrgendatud palavik, väsimus ja kaalulangus.
  • Nahal või limaskestal mitteparanevad haavad või nodulid.
  • Põrna või maksa suurenemine (vistseraalse leishmanioosi tunnus).
  • Lümfisõlmede suurenemine.
Riskitegurid ja kontekst
  • Viibimine või reisimine Leishmania endeemilistel piirkondadel (nt Vahemere maad, Lõuna-Aasia, Lõuna-Ameerika, osad Aafrika piirkonnad).
  • Immuunpuudulikkuse olemasolu (nt HIV, pikaajaline kortikosteroidravi, siirdamise järel).
  • Haiguse kulgemise jälgimine ravi ajal ja pärast seda.
Soovitatavad konsultatsioonid spetsialistidega
  • Infektoloog
  • Dermatoloog (nahaleishmanioosi korral)
  • Tropiliste haiguste või reisimeditsiini specialist

Seotud haigused