Glükoosi tolerantsustest (OGTT)
Kvantitatiivne · mmol/L
Normaalsed väärtused
Glükoosi tolerantsustesti (OGTT) normid
Üldine
Normid võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatud meetodist. Üldiselt kehtivad järgmised väärtused venoosses veres (mmol/l):
Mehed
Tüüpilised väärtused meeste ja naiste puhul on sarnased, kuid raseduse ajal võivad olla erinevad kriteeriumid.
Naised
Raseduse ajal: tušš kõht: alla 5,1 mmol/l; 1 tunni pärast: alla 10,0 mmol/l; 2 tunni pärast: alla 8,5 mmol/l.
Näitaja kohta
Glükoosi tolerantsustest (OGTT) on laboratoorset uuring, mis hindab organismi võimet glükoosi töödelda pärast söömist. Seda kasutatakse peamiselt diabeedi, eeldiabeedi või glükoosi tolerantsushäire avastamiseks. Testi ajal jälgitakse glükoosi taset veres kindla aja jooksul pärast glükoosilahuse või segatoidu tarbimist.
Funktsioon
- Hindab keha võimet metaboliseerida süsivesikuid ja säilitada normaalne glükoositaset.
- Abistab insuliini tundlikkuse ja kudede glükoosi vastuvõtlikkuse hindamisel.
Põhimõte
- Põhineb glükoosi koormustestil, kus patsient saab teadaantud koguse glükoosi või süsivesikute rikast toidu.
- Kuuradi veretestidega mõõdetakse glükoosi taset erinevatel ajahetkedel, et jälgida selle muutumist.
Ettevalmistus
- Testi eel on vaja 8–12 tundi pikka nälgimist (võib juua vett).
- Enne testi tuleb välti füüsilist koormust ja teatud ravimeid (arsti nõuandel).
- Testi ajal tuleb puhkada, suitsetamine on keelatud.
Protseduur
- Esmalt võetakse vereproov tušš kõhuga (baseline glükoos).
- Patsient joob standardse koguse glükoosilahust (tavaliselt 75 g glükoosi) või sööb kontrollitud segatoidu.
- Veretestid korratakse 1 tunni ja 2 tunni pärast (või muudel ajahetkedel).
- Kogu testi vältel jälgitakse patsiendi enesetunnet.
Metaboolsed häired
- 2. tüüpi diabeet või eeldiabeet
- Insuliiniresistentsus (metaboolne sündroom)
- Rasedusdiabeet (gestatsioonidiabeet)
Muud meditsiinilised seisundid
- Maksahaigused (nt krooniline hepatitis, tsirroos)
- Endokriinhäired (nt Cushingi sündroom, akromegaalia)
- Tugev stress või infektsioonid (ajutine tõus)
- Mõned ravimid (nt glükokortikoidid, diureetikud)
Reaktiivne hüpoglükeemia
- Liigne insuliini eritumine toidu sissevõtu järel (reaktiivne hüpoglükeemia)
- Varajase diabeedi või glükoosi tolerantsushäire märk
Muud põhjused
- Pikaajaline nälgimine või alatoitumine
- Maksahaigused, mis häirivad glükoogeneesi
- Hüpofüüsi või neerupealise ebaadekvaatne funktsioon
- Insulinoom (insuliinit tootev kasvaja)
Peamised näidustused
- Tavapäraste glükoositasemete kõrgenemine ilma selge diabeedi diagnoosita.
- Raseduse ajal kahtlus rasedusdiabeedi suhtes (tehakse 24.–28. rasedusnädalal).
- Raskekaalulisus koos diabeedi riskiteguritega (perekonnalugu, kõrge vererõhk).
- Sümptomid, mis viitavad diabeedile (janu, sagedane urineerimine, väsimus).
Kes tellib ja analüüsib?
- Testi võib tellida perearst, sisehaiguste arst või endokrinoloog.
- Tulemusi hindab ja diagnoosi kinnitab tavaliselt endokrinoloog või diabeedispetsialist.
Seotud uuringud
Otsi näitajat
Glükoosi koormustest
Manni provokatsioon (glükoosi tolerantsustest)
3-tunnine glükoosi tolerantsuse test
Glükoosi hingamistest SIBO
Glükoosi muutlikkuse koefitsient
Glükoosi reabsorptsiooni test
Glükoosi tolerantsuse test
Rasedele glükoositolerantsuse test (OGTT)
Insuliini tolerantsustest
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test