Vanaadiumi tase

Kvantitatiivne · µg/L

Normaalsed väärtused

Vanaadiumi taseme normid
Üldine
Tavaline vanaadiumi tase veres on väga madal, alla 1 µg/L (mikrogramm liitri kohta). Konkreetsed väärtused võivad sõltuda laboratoorsest meetodist ja mõõtühikutest (nt ng/mL).
Mehed
Normid on sarnased meestel ja naistel.
Naised
Erinevused sooliselt on minimaalsed, kuid raseduse ajal võib tase muutuda.

Näitaja kohta

Vanaadium on keemiline element (sümbol V), mis organismis esineb jälgainedena. Vanaadiumi taset mõõdetakse tavaliselt veres või juustes, et hinnata selle elemendi kontsentratsiooni, mis võib osaleda glükoosi metabolismis ja luukoe moodustumises. Liigne vanaadium võib olla toksiline, seetõttu on selle taseme kontroll oluline tööstuslike kokkupuudete või mõne haigusliku seisundi korral.

Funktsioon
  • Vanaadiumil võib olla roll insuliini toime võimendamises glükoosi metabolismis.
  • See osaleb mõnedes ensüümiprotsessides ja võib mõjutada luukoe mineralisatsiooni.
  • Looduses leidub vanaadiumi maapõues ja teatud toiduaines (nt seapliiuk, piparmünt).
Päritolu
  • Vanaadium sisenedab organismi peamiselt toidu kaudu, aga ka hingamisteede kaudu (tolm, saasteained).
  • Tööstuslikud allikad (nt terasetootmine, põlevkivi põletamine) võivad põhjustada suurenenud kokkupuude.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt küünarnukiveenist. Mõnikord analüüsitakse ka juukseid, et hinnata pikaajalist kokkupuudet.
  • Enne verevõttu on soovitatav olla 8-12 tundi näljas, sest söök võib mõjutada tulemust.
  • Proov saadetakse spetsiaalsesse laboratooriumisse, kus vanaadiumi sisaldus määratakse täppismeetoditega (nt aatomiabsorptsioon-spektromeetria).
Kokkupuude
  • Tööstuslikud allikad (terasetootmine, kütuse põletamine, kaevandamine).
  • Elu keskkonnas, kus on kõrge vanaadiumi sisaldus (nt mõned piirkonnad põlevkivitasandikel).
Meditsiinilised seisundid
  • Maksakahjustused (vanaadiumi metabolismi häired).
  • Põletikulised haigused, kus metalli metabolism on häiritud.
  • Mõned ravimid või toidulisandid, mis sisaldavad vanaadiumi.
Põhjused
  • Ebapiisav tarbimine toiduga (harva esinev, kuna vanaadiumi vajadus on väike).
  • Seedetrakti imendumishäired (nt kroonilised põletikulised haigused).
  • Pikaajaline toidumaine puudus või range dieet.
Kahtlus kokkupuudetega
  • Kui patsient on töötanud vanaadiumit sisaldavas tööstusharus (nt metallurgia, keemiatööstus).
  • Sümptomid nagu köha, hingamisraskused, iiveldus või nahalööved, mis viitavad toksilisele mõjule.
Meditsiinilised põhjused
  • Hindamaks võimalikku seost suhkurtõve või luuprobleemidega, kuigi roll pole täielikult selge.
  • Krooniliste maksahaiguste või neerukahjustuste korral.
Spetsialistid
  • Toksikoloog või töötervishoiuarst hindab kokkupuude mõjusid.
  • Endokrinoloog võib seda uuringut tellida, kui on kahtlus metabolismihäirest.