Epstein-Barr viiruse DNA kvantitatiivne test

Kvantitatiivne · copies/mL

Näitaja kohta

Epstein-Barr viiruse (EBV) DNA kvantitatiivne test on laboratoorne uuring, mis määrab EBV viiruse geneetilise materjali (DNA) kontsentratsiooni patsiendi vere- või koeproovis. See annab olulist teavet viiruse paljunemise aktiivsuse kohta kehas ja aitab hinnata infektsiooni raskusastet, ravi efektiivsust ning võimalikke seoseid teatud pahaloomuliste haigustega. Testi tulemus on määratav kopiate arvuna milliliitri kohta (kop/ml).

Funktsioon
  • Määrab Epstein-Barr viiruse (EBV) geneetilise materjali (DNA) koguse patsiendi bioloogilises proovis (nt veres, süljes, liikvedelikus).
  • Võimaldab hinnata viiruse paljunemise aktiivsust kehas, mis on oluline nii ägeda infektsiooni kui ka kroonilise kandjaseisundi korral.
  • Kasutatakse infektsiooni raskusastme hindamiseks, ravi efektiivsuse jälgimiseks ning seoste kindlakstegemiseks EBV-ga seotud haigustega (nt mõned lümfoomid).
Käitumine ja tähtsus
  • EBV on herpesviiruste perekonda kuuluv väga levinud viirus, mis nakatumise järell eluaegselt jääb organismi latentseks (peituks).
  • Kvantitatiivne DNA test erineb kvalitatiivsest testist, sest see näitab mitte ainult viiruse olemasolu, vaid ka selle kogust, mis võib olla seotud haiguse kulu ja prognoosiga.
  • Testi tulemusi tuleb tõlgendada koos patsiendi klinilise pildi, sümptomite ja muude laboriuuringutega.
Protseduur
  • Uuringu jaoks võetakse patsiendilt tavaliselt venoosne vereproov (torukesse). Mõnikord võib vaja minna ka muid proove (nt sülg, liikvedelik, luuüdikas).
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus DNA ekstraheeritakse ja analüüsitakse molekulaarse meetodiga (tavaliselt reaalaja PCR – polymerase chain reaction).
  • Meetod võimaldab tuvastada ja täpselt lugeda viiruse DNA molekulide arvu prooviühikus.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Soovitatav on uuringuks tulla hommikul kõhutühjalt, kuid see ei ole alati kohustuslik.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist kasutatavatest ravimitest, eriti immunosupressante või viirusevastaseid ravimeid.
  • Patsient peab järgima proovivõtukoha personali juhiseid.
Kliiniline tähendus
  • Tuvastatav või kõrge EBV DNA kontsentratsioon veres viitab aktiivsele viiruslikule infektsioonile või viiruse reaktiveerumisele.
  • See võib olla seotud ägeda infektsiooniga, nagu infektiivne mononukleoos (kus tase võib olla väga kõrge).
  • Krooniliste kandjate puhul võib püsiv või tõusev DNA tase näidata immunosupressiooni, põletikulist protsessi või haiguse aktivatsiooni.
Võimalikud seosed ja järelvalve
  • Püsivalt kõrged või tõusvad DNA tasemed immunosupresseeritud patsientidel (nt organisiirdamise järel) suurendavad riski post-transplantatsiooni lümfoproliferatiivse haiguse (PTLD) arenguks.
  • EBV on seotud ka mõnede pahaloomuliste kasvajatega, nagu Burkitti lümfoom, nasofarüngeaalne kartsinoom ja Hodgkini lümfoom. Kõrge DNA tase võib olla seotud nende haiguste kulu või retsidiiviga.
  • Ravi (nt viirusevastaste ravimitega) käigus DNA taseme langus näitab tavaliselt ravi positiivset vastust.
Meditsiinilised olukorrad
  • Infektiivse mononukleosi kahtlus, eriti atüüpiliste sümptomite või tüsistustega.
  • Immunosupresseeritud patsientide (organi- või tuumasüdi siirdamise saajad, HIV-infektsioon) seire, et hinnata EBV reaktiveerumise riski.
  • EBV-ga seotud pahaloomuliste haiguste (nt mõned lümfoomid) diagnoosimise või ravi jälgimise abivahendina.
  • Kroonilise väsimuse või pikaajaliste lümfisõlmede suurenemise põhjuse selgitamisel, kui kahtlustatakse kroonilist EBV infektsiooni.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Infektoloog
  • Hematoloog-onkoloog
  • Immunoloog
  • Üldarst või perearst algsete sümptomite hindamisel